esmaspäev, 2. veebruar 2009

depressioon&ärevus

Sõber, samuti bernapidaja, kurtis lindudele riputatud rasvapallid kadumist kahtlase kiirusega. Eriti hämmastanud pallikese kadumine koos võrguga. Mingeid ülisuuri röövlinde selles hoovis siiski ei ela. Hoopis kaheksakümmend kilo kaaluv bernhardiin tõusis kergelt tagajalgadele, et rasvapallid ära ampsata.
Meie arusaamad loomapidamisest ei ühti sõbraga. Mõtlesin, et kui ta loomale korralikult süüa anda, siis...
Kuniks avastasin pr Betti linnumaja all isukalt lindude poolt maha pudistatud sihvkasid õgimas. Just õgimas, sest naabrinaine ei koonerda tihaste toitmisel ning majakeses on alati kenake hunnik, mida linnud varvastega maha pudistavad.
Naersin seda vaatepilti südamest üle päris mitme nädala.

*********************
Psühhoterapeut, keda viimasel ajal regulaarselt külastan, tuvastas täna, et lisaks ärevushäirele vaevab mind ka depressioon. See viimane on vaevuseks muutunud alles viimaste päevade/ööde jooksul. Ületöötamine, mis tingitud õppepuhkuse puudumisest. Õigem oleks öelda hirmust kehval ajal seda mitte välja võtta.

"Pead kohustusi vähendama. See ei ole läbikukkumine vaid normaalne elu", arvas terapeut. Kuidas, sellest kõneleme järgmisel kohtumisel. Depressioon ja ärevus olevat tänapäeva edukate haigused. Kiiremini, kõrgemale, kaugemale ning keha põleb läbi. Minu puhul on tegemist üritamisega olla vapper korraga nii tööl, koolis kui ka eraelus. Ja teadaolevalt vean seda vankrit 99% üksi. Ma lihtsalt olen väsinud ema tänitamisest, kuidas tema omal ajal sai ühildatud töö, kooli, lapse ning pidudelgi ei jäänud käimata... Ning isaga me ei suhtle. Õde, olgugi poolik elab kaugel-kaugel...
Terapeut uuris, kes on need inimesed, kes üldse minu suhtlusringkonda kuuluvad. Avastasin õudusega, et oma kahte sõbrannat näen haruharva, mitte tihemini kui kord paari-kolme nädala jooksul. Et olen kogu oma maailma uputanud töösse ja kooli ning väheseid vabasid hetki käsitlen ajavargusena.
Tänasest saadab mind päevaplaan, kuhu peab mahtuma kindlasti liikumist vabas õhus. Palju õnne, pr Betti!

6 kommentaari:

  1. Aega maha tuleb võtta, muidu võtab keha selle ühel hetkel ise. Nagu minu enda mitte just kõige meeldivam näide tõestab. Enne viimaseid oppe olin juba sellises deprekas, et ei julgenud autoga sõita, kogu aeg oli tunne, et pilt kukub eest ja sõidan kuhugi välja. Kaks kuud lamamist aitas ka selles suhtes. Hoian pöialt, et nii drastilisi asju Sinuga ei juhtuks.

    VastaKustuta
  2. Siiapoole võiksid vahel ka ühendust võtta, äkki leiutab midagi.

    VastaKustuta
  3. Aitäh, Thela, reaalsusetaju kadumine ja muu paanikahäirega seonduv on mulle juba aastaid tuttav. Sellel talvel otsustasin ravimiteta toimida ja olen mitu krahhi läbinud. Aja võtan maha 18. juunil lõputunnistuse kuldraamimisel. Ja siis aitab. Muidu võid mind kogutud bakalaureuseks nimetada.
    Kukupai, Sind oli nii mõnus eilsel külmal pühabal kohata. Kõik need kaheksa kõrvuti elatud aastat olemegi ju talvedel vähe suhelnud. Notsugi juba ootab Tupsuga mängimise suve.

    VastaKustuta
  4. sa pole ainus, mul on õnneks 1 aktiivne sõbranna, kes ei lase mul niisama olla, vaid sunnib aeg-ajalt külla minema. lihtsalt töölt tulles olen nii läbi, et ei jaksa suhelda.
    aga minu meelest on sinu viitsime sporti teha ja suusatamas käia super.. ma ei ole paraku see tüüp kes väga murdmaad suusatada armastaks :-( muidu liituks teisipäevaste suusaringidega küll.

    VastaKustuta
  5. Peab see alles söök olema, et koer hiljem RASVA ei tahaks. :D Muide, huntidega on tehtud vastavaid katseid - kui neil kõht suvalist toitu täis sööta ja seejärel neile hakkliha näidata, oksendavad nad eelmise kõhutäie välja, et kvaliteetsema jaoks ruumi teha.

    Aga see, mida ülemused arvavad sellest, et töötajal on õppepuhkuseks seaduslik õigus, on muidugi üldteada. Eriti jube, kui ülemus on keskmisest šovinistlikum meesterahvas, kelle meelest naised ei peaks peale kohvikeetmise ja sekretäriameti üldse midagi õppima...

    VastaKustuta
  6. keeruline on mõnes mõttes sellist teemat kommenteerida, aga... Sa oled tõestanud (mulle siis eelkõige blogi kaudu), et suudad olla supernaine. võib-olla tasuks nüüd... lihtsalt olla Sina ise? keskenduda nendele asjadele, mis Sulle rõõmu teevad? ja avastada, et Sind armastatakse ka sellisena, ehk rohkemgi kui supernaisena.

    VastaKustuta