litaki!

Terapeut soovitas otsida positiivset. Veebruarihommikutes on valgust!

Kuniks kell näitas keskpäev ja mu otsene ülemus soovis üle vaadata ühe projekti kliendid.
Veerand tundi hiljem röökis ta näost lillana mulle inetusi. Alates sellest, et kõik minu kliendid võetakse ära kuni selleni, et minu tööpanus on ümar null. Ja sõna "majandussurutis" mõtlesin ma ise välja, et laiskuse taha peitu pugeda. Kui mulle miski ei meeldi, leian paberi lahkumisavalduseks printerist.

Ma ei mäleta järgevatest tundidest midagi. Olin seosetult seisnud kuskil. Lõunalt tulev kolleeg vedas mu teed jooma, kust ettevõtte pedirektor mu sama haledas olekus üleni nuuksudes värisemas leidis. Mäletan, et ta pinnis minult juhtunu kohta ja ma vist rääkisin. Mida, ei mäleta.
Ta nimetas seda lubamatuks. Tean, et nad vestlesid õhtul, kuid mingit sanktsiooni ei juhtunud. Pehmed väärtused on meil alati out olnud. Mu otsene ülemus (mees, 35+) väitis, et ei ole minuga ülekohtune olnud.
Ma ei oska siit edasi minna. Võtsin homseks tervisepäeva. Mõistan, et ei ole hoolimata mahukast kogemustepagasist mina koos nelja kuu pärast lõppeva ülikooliga tööturul ahvatlev saak. Aga ma ei tohi end hävitada mingite kuuplaanide pärast!
Helistasin terapeudile ja rääkisin. Ta sundis mind minema talveradade teisipäevakule tiimi eest - ühe mölaka tõttu ei tohi loobuda meeldivatest asjadest. Tänud, parem sai. Hea sõbranna sundis kõrval takka. Füüsiliselt pingutades mõtlesin valusad asjad läbi.
Tulemuseks ei värise ma enam. Lubasin endale Selverist tulbikimbu ja toorjuustuga täidetud paprikad. Likööripitsist maitseb Lapponia jõhvikaliköör eriliselt hästi. Hoolimata otsese ülemuse ägedast vastuseisust on homme mul tervisepäev. Selleks, et ma ei lõpetaks nööri otsas ega hullumajas. Väike Notsu ei andestaks seda mulle.