Täna hüppas mu auto ette kits - nii ootamatult, et reageerimiseks jäi hetkest veelgi lühem ajaühik. Taibates, et kokkupõrget on vältimatu, vajutasin gaasi põhja ja nii põrkus ta autoga esiotsa asemel küljelt. Loom kukkus, kuid ajas end otsekohe püsti ja kadus metsa...
Paanika! Üksinda maanteel, mida ma pean tegema? Häirekeskuse number meenus alles minuteid hiljem...
Olgu saadud tegutsemisjuhised siingi ära toodud.
-Kui vigastatud loom lamab teel, helistada häirekeskusesse. Nemad võtavad ühendust kohalike jahimeestega, kes looma piinad lõpetavad.
-Kui shokis loom pageb metsa, ei ole mõtet teda otsida. Ta kas toibub või sureb.
-Kui loom hukkub kohapeal, siis anda teada häirekeskusele. Nemad edastavad info tee valdajale. Ohutuse mõttes eemaldada korjus teelt.
Nutsin lohutamatult oma raudruuna kõrval. Nutan tund hiljemgi, valus on mõelda, et tegin tahtmatult väga haiget süütule loomale.
Ja tänud Häirekeskuse tundmatule operaatorile, kes lohutas ja minuga erakordselt inimlikult kõneles.
kolmapäev, 16. mai 2007
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Oh jah, tere tulemast klubisse. Selliseid asju juhtub, paraku. Ja nüüd, kogemustest rääkides, on kindel see, et vähemalt pool aastat sõidad autoga nii, et silmad skännivad lisaks liiklusele pidevalt ka teeservi ja metsatukkade vahele sõites võtad täitsa alateadlikult hoo maha. Mina pole siiamaani sellest lahti saanud.
VastaKustutahttp://mahwreck.blogspot.com/2007/03/kunagi-pidi-see-ju-juhtuma.html