Vargad minu autos

Meie uut pereautot külastasid täna öösel vargad.

Alles jäeti
* Midi turvatool
* Mini turvahälli rattad
* makk
* pudel autosisemuse poleerimisvaha
* tuubipüree Midi ootamatuks näljahädaks

Lahti olid tõmmatud
* tuhatoos
* joogipudeli-külmkapp

Avastamata jäid
* auto eripäraks olevad kaks sahtlit

Laiali loobiti
* Midi papiraamatud istmesahtlist
* auto hooldusraamat
* reisi käterätike suuruses 5x5 cm, millest kadus ümbris
* kolm tühja vee- ja koolapudelit uksetaskutest
* prügikilekotikesest banaanikoored ja kohukesepaberid (appi, no mida prügikastist leida loodeti)

Kaasa võeti
* pudel alkoholivaba õlut suuruses 0,33
* pakike parmesanivorstikesi
* eelpool nimetatud reisikäterätiku ümbris

Katki tehti (ilmselt sisenedes ja saagile lähenedes):
*käigukanginupp

Masendav. Mitte et ma ei rõõmustaks allesjäänud turvatooli ja hällirataste üle. Teadaolevalt ei ole ma kade. Kui alkoholivaba õlut peaks vaja minema, siis võiks ju koputada ja paluda pudelike eraldada.

Kogukahju umbes 3 eurot pluss käigukanginupp, mille saab õnneks kokku liimida.

Ilmselt unustasin eile Minit haarates ise uksed lahti.

Kana- tuvi- või kukepastaroog

Meesisend valmistas oma kokanduskunsti tippsaavutust - makarone kanaga ehk siis moodsas keeles kanapastat. See makaronidest, kana kintsulihast ja karrist koosnev roog suisa upub vahukooresse ent tekitab minus alati Pavlovi refleksi. (Või olen ma valmis sööma mida iganes kui vaid ise kokkama ei peaks)
Niisiis istume me õhtusöögil ümber pruuni köögilaua, igal auramas valges kausikeses kuhil makarone kanaga. Me oleme padunäljased ning esialgu kostab vaid kahvlite klõbinat vaheldumas matsutamisega.

Midi haagib peale mitmendat kõverikku makaroni ka kanatüki kahvli otsa, Notsu soovitab tal KANA suhu pista. KANA igavesest ajast igavesti mittesöödavaks tunnistanud Midi alustab kräunuvas kõneviisis: Puppa (Midi enesekohane nimetus) ei sööö kanaaaaaa...
Peaaegu pisarateni ahastav kahepoolene söögilaua ääres. Meesisend kortsutab kulmu ja käsib KUKE suhu pista. Midi nägu tabab lai naeratus. Ahah, kukk - kahvel kanatükiga rändab suhu ning ports makarone järele.
Mõne aja möödudes soovitab kelmikalt kiusakas Notsu kahvli otsa haagitud kanakildu unistaval pilgul vaataval Midil TUVI suhu pista. Vaene Midi alustab taas üürgamist ning meesisend heidab vihkajaliku pilgu Notsu suunas. KUKK! Midi rahuneb ning matsutab edasi. :)

Viimase testi läbin ise Midi taldrikusse jäänud kanatükiga. Haagin selle kahvli otsa ning pakun. KANA! Midi pöörab pea kõrvale ning keerab virilaks. Hoian kahvlit Midi silmade ees - Okei, pada ajasin, TUVI! Midi mokk hakkab kiiresti pikemaks venima. Lõpuks juba naeran! Kahvlit eemale lükkamata hüüan Midile KUKK! Ja suu avaneb kui otsekohe.

***
Muud linnud on abstraktsed - nokivad siin ja seal. Aga KUKK on Lammas Shauni iga multika alguskaadrites - uhkelt kirev lind. Ju siis mõjub.

Statoil ja kampaania

Tankimas käin juba tükimat aega Statoili automaattankuris. Kassasse arvet tasudes peaksin enne tasumise võimaldamist teada andma, kas soovin midagi ka süüa või juua.

(Võib-olla peaksin olema hoopis tänulik, et küsitlus piirdub vaid toitumisharjumustega. Tootegruppe tanklas jagub - ajakirjad-ajalehed, klaasipesuvedelik, sigaretid, kondoomid...)

Aga autopesuks peab ikkagi kassa poole pöörduma.

Niisiis:
-Üks autopesu, see 10,90, palun. 

-Kas harjade- või survepesu? 

-Äääääää, andke see, mis selles jaamas ka puhtaks peseb.

-Harjapesu siis. Kas autol on ka tagumine kojamees?

-Möhhhh??? Ma ei tea... vist on. (ahjaa, on kindlasti, ma ju parandasin seda ükskord)

-Sellisel juhul palun pange see kott pesulas peale! Kas midagi veel? Süüa? Juua midagi?

Pean leidma nüüd ka uue autopesula. Veljed jäid räpaseks ja teistkordset läbisulistamist ei tahtnud nende vastikute küsimuste tõttu paluma minna. Pesulas sortisin veidi ka auto panipaikade sisu. Meesisend on tankimas käies osalenud käimasolevas kampaanias ja kogunud templeid. SEDA kaarti tanklatibinad ei küsinud. Ehk siis "oma kasu" peab ostja ise meeles pidama :(

Vanus - kaks kuud

Kahekuune Mini kaalus 6520 grammi ja oli 63 cm pikk. Mõõtmisest on möödunud juba kaks nädalat ning selle aja jooksul kasvas poiss välja esimesest talvekombest ning suurest osast riietest, mida Midi neljandal elukuul kandis. Minile täpselt paras suurusnumber on 68 ning Midist jäänud kotist otsin välja väiksemaid 74-sid... Midi lasteaiavorm koosneb suures osast pükstest suuruses 86 ja pluusidest 92-98 :) Kui kasvutempo ei kahane, kannavad mõlemad saabuval suvel sama suurust...

Pelgulinna perekeskuse ujutaja lohutas, et pole ta ju lihtsalt rasvarull, jagub ka kasvu.
Elu on nii lilleline kui ühes beebiga peres olla saab. Midi on usin lasteaialaps - kolm päeva nädalas ja korraga kolm tundi päevas. Lootsin lasteaiahommikutest saada pisut aega kodu-uuendustele ja pisukesele värskenduskuurile ent tegelikkuses magan need hommikud lihtsalt maha. Ja tunnen end ärgates pisut puhanumalt.

Eile käisime pidulikul sünnitunnistuse nimetunnistuse kättesaamise tseremoonial Raekojas. Muretsesin eelkõige ettevalmistava osa üle. Kuidas rõivastada Midi ülikonda ja ennast kleiti nii, et Mini rõivastamise ajaks kikilipsustatud ja pintsakut kandev Midi põrandal ei väänleks... LAhenduse võtmesõna on "Lammas Shauni multikas":)

Tallinna-üritus on armas. Perekonnaseisuametist nime panemast lahkusin valge A4 paberiga näpu vahel. Isegi kilekaasi ei antud... Nimetunnistus, mis kahjuks riigi silmis vähimatki väärtust ei oma, on kõvade kaantega, kauni kujundusega ja sisaldab nii minu kui Meesisendi kui Mini nime ning sünnikuupäeva ja -kellaaega ja nime registreerimise akti numbrit. Nimetagem teda linlase raha raiskamiseks ent mäletusena on ta kena.
Tort maitses hea, pilte tehti, tited kriiskasid :)  Meesisend pildistas Helesinise Unistuse parkimist Raekoja platsile :) (ürituse puhul ja muponautide valvsa pilgu all)