aeg kulgeb siin k6rgustes t2iesti omas rytmis. Eesti uudised on nii erikuradi yheylbalised - miski nina v6i ninake sigatses, s6lmiti diplomaatilisi suhteid, purjusp2i s6ideti paar kodanikku surnuks. Ei midagi uut siin p2ikese all.
Saabusime eile kolmep2evaselt matkalt yle miski kuru (nime suutsin lihtviisiliselt 2ra unustada)
Esimesel p2eval k6ndisime paduvihmas 12 km jala Ullu-Tau alpilaagrisse, kus mobiililevist v6is vaid unistada ning elektrigeneraatori too katkes 6htuti kell 23. L6unasook individuaalne, minul seekord immoodium ja ibud. Kohale j6udes oli mul palavik p2ris k6rge - just nii k6rge, et oli paras end kahte magamiskotti rullida ja kolm tundi magada, samal ajal kui teised v bare pidutsesid.
P2ev 2 oli mitmekesine - k6ndimist, mooda m2ekylge ylesronimist, liustikul ukerdamist, moreeni, rusun6lva, taas lund. Mitu puhkust, et seljakott seljast visata, selga kylmetada ja siis l6ppeks laskuda. Minu jaoks l6ppes see p2ev veremaitsega suus ja pisaratega silmas, sest niiv2ga vatti ei ole mu vaesed haiged p6lved juba v2ga-v2ga ammu saanud.
Esimesel hetkel peale l6ppu kartsin, et see kuruke oligi minu unistuste elbrus, see igatsetud tipp ning k6ik, mille nimel pingutatud, on l6ppenud siinsamas.
Kaks p2eva sidemetes p6lvi ja diclofenaci (l6una ju endiselt individuaalne) aga on andnud uusi m6tteid.
Esimene siis -
homme Prijutti tagasi, traktorisse viskan vaid koti, ise l2hen jala. Igatahes on see m6nisada meetrit v2ga pikk ja tunde v2ltav r2nnak. Miski osa grupist l2ks hoolimata soovitustest all taastuda siiski juba t2na.
Teine -
saame loa oobida k6rgemal - instruktori valvsa pilgu all muidugi - loodame v6ita hommikul (oh mis hommik see tund peale keskood on...) pisutki aega ja j6uvarusid.
Kolmas -
ma ei ole endas kindel, p6lv l6i jalad alt:) aga siiski l2hen. L6kke22rsed vestlused koos vastastikuste julgustustega on andnud selleks minekuks j6udu. Aga miskit ei juhtu kui mu tee katkeb traaversil v6i sadulas - ma olen ka selleks valmis.
Meil on ka varup2ev juhuks kui ilm peaks alt vedama. Seega v6ib juhtuda, et oobime prjutis kolmel ool, mis muidugi v2hendab meie v6imalusi. Samas on hetkel ilm ilus, t2nasel vabal p2eval pleesitasin peale shoppamist j6e 22res ja v6tsin p2ikest.
Palju asju on saanud siin selgemaks.
Esmalt loengud - sygisel ja talvel kribasin tuimalt loetavat. Siin, m2gedes, praktikaga segamini, omandab see k6ik v6rratult teise v2ljundi. M6istan, kui raske on olla grupijuht ja ohjata musti lambaid, m6istan, milline oht v6ib peituda igas kivis... Alpinistide surnuaial vaatasin t6tt m2lestusplaadiga tydrukule, kes minust t2pselt yks p2ev noorem, kudi j2i igavesti kahekymne kahe aastaseks...
Ja teisalt m2gede ilu - loojuva p2ikese laskumine kaljude taha ja t6usukuma yle m2gede. Ja meie, amatoorfotograafid seda pildistamas. Muide, m2gedes ei ole raske saada ilusaid pilte:)
M2gede vaikus. Yhene tool, millega yles s6idad, selle krigin yle lume ja ymberringi on sama lummav vaikus kui k6rbes, kuulda on linnu tiiva plaksatustki. Ja siis saab k6ik selgeks. elu, v22rtused, m6tted.
Seega - suurp2ev algab kalendri j2rgi ylehomme, tund peale keskood.
neljapäev, 19. juuli 2007
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
ma loodan, et sa ei pahanda, et ma sinu teksti kasutan (kärbituna, st. kõiki puudutav osa jäi vaid alles) JKA lehel üldrahvaliku informatsioonina. ootasin küll Jaanilt või kelletki smsi sealse eluolu kohta, aga seda pole tulnud, seega kasutan siinset teksti.
VastaKustuta