Pikk oli kodutee.
Eriti pikaks kujunes see meie bussile. Kõigest kunagi pikemalt.
Hetkel on lihtsalt hea kirjutada, et peale üheteisttunnist ootamist, mis lõppes 1500-rublase trahviga, saime lõppeks vene-poolselt Luhamaalt koju. Bussijuhi eksimuse tõttu vaatasime hetkeks tõtt ka Läti piiriga, Tartusse jõudes korraldasime invasiooni Statoili, mille sõime frankfurteritest tühjaks. Kui päris aus olla, siis panime need poolelt teelt telefonitsi kinni:)
Ja kodutee Tallinna oli vist kiireim. Umbes kell 1 ajasin ma Notsu voodist välja - nii oli talle õhtul lubatud ning sain kingiks kimbukese lilli ja kaardi, kus kirjas, kui väga kallis ma talle olen. Lisaks oli pakike ja temaatiline kaart Euroopa katuse vallutajale emalt.
Lahe! Ja nüüd magama! Homme ootab ees pikk-pikk teekond mere taha.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar