igale töötajale motivatsioonipakett!

Algatuseks lendas eile õhtul õhku mu kodune internet. Püüdsin nimelt koduläpakale lisaks liita võrku ka tööläpakat. "Limited or no connectivity", ütlevad kaks klaviatuuriga sõpra justkui ühest suust:S
Elioni valvetädi oli küll viisakas ja sõbralik, aga mitte koostööaldis. Mina nimelt tahtsin ise ennast aidata, uurides, mida minu ruuter seda või teist tuld vilgutades mulle öelda tahab. Elioni-tädi aga üritas lihtsalt minu aadressi "riketesse" kirja saada.
Pikema vestluse tulemusena saime siiski ühise keele ja uuups - tule vilgutamine tähendab lihtinimese keeles hoopis arvuti harilikku suhtlust ruuteriga...

Täna teatas Selveri kassapidaja, et üks väike kurk maksab 10 krooni... Kamoon. Hinnalipikul oli, et 10 krooni on kilohind. Vastuseks keeras kassapidaja kurki üht-ja teistpidi ja siis teatas, et noh äkki on jah kümme, see ju nõnda nigela välimusega...
Veelkord kamoon. See on minu valitud kurk ja ainult mina saan otsustada selle välimuse üle ja pealegi oligi Selveris miskipärast kümmekond viimast kurki letis! Aga selle teadmise hoidsin ma endale.
Ja seejärel teatas kassiir rõhutatult üleolevalt "vabandage proua..." Miks üleolevalt? Sest pipipatside ja teesärgiga viitavad minu "proua-eale" vaid koledad kortsud näos.

Igatahes oli eilne Rimi üritus kümnest tootest kahe eest rohkem raha võtta selle kõige kõrval pisiasi.

Ja garderoobisüsteemi pakkuja projekteeris mulle ruumi, kuhu liuguste lisanduses enam ise siseneda ei saa:)

Ohmaeitea, miks Eestis ei kohta rõõmsaid teenindajaid- selliseid, kes ütleks eksides positiivsel häälel "vabandust" ja oleks orienteeritud lahenduste leidmisele.

Kusjuures poes ma enamasti sõna võtta ei viitsi, vaatan nende muserdunud nägudega lihtsalt tõtt ja mõtlen, kas nende tööandjal ei ole motivatsioonipaketti, et oma töötajad naeratama saada.