Jumal on kõrgel ja city kaugel

Kogu elu käib mööda.

Kuigi lubatud kiiruseks sellel sirgel ja kitsal Nõmme tänaval on 30 km/h, vihiseb maailm enamasti kiiremini mööda. Viis suve tagasi olid autod kehvemad, kiirused väiksemad ning Notsu lamas rahumeeli vankris, mitte ei nuianud end naabrite juurde. Siin, hetkel kirju aia taga kulgevad üks suur ja teine väike inimene nagu viis suve tagasigi täiesti omas tempos. Ja tõesti juhtub vaid see, millel me ise juhtuda laseme. Mõnus on olla ajutiselt koduperenaine.


Hommikune ärkamine ei tähenda hetkel päikesetõusu ega riietumist. Vabalt võib hoopis vedeleda ja (laste)raamatut lugeda.

Päikeselaigus täiesti kiirustamata söödud hommikueine (iga suutäis=30 närimist:P)

Turulkäik. Aastatega väljakujunenud "tuttavad" tädid, kellelt osta ja boonusena paar sõna juttu ajada. Nõmme turu klientide hulgas võib kohata ka armsaid väärikaid vanainimesi. Nende riietuses, hoiakus ja kõnepruugis on aimata esimese vabariigi head lastetuba.

Ekspromt-mõtted koheseks teostamiseks. Näiteks vahetada vastu sügist lillekastides siiski välja võõrasemad, mille parim-enne juba mõnda aega läbi on.

Hommikune jäätis, mille tulemused kaalul nähtavad on, ei ole üldse mõnus:S

Puhkus päikese käes, kergemad kodutööd, mängud Notsuga... sekka mõõdukalt töö-tööd ja teadmine, et võin endale täieõiguslikult just sellist tänast lubada. Võiks isegi mitte töö-tööd teha, aga ma ei oska ju selleta. Pealegi lubasin...

Õhtused külalised on armsad. Eriti kui suurematel on suuremad ja väiksematel väiksemad külalised. Nii võib isegi haige laps end paremini tunda ning tema ema kolmekäigulisse õhtusööki pikemate naistejuttudega süveneda.

Ja külaliste lahkudes sukelduda sumedasse suveöhe, vedada pleed ümber ja ajada pea kuklasse. Augustiööd on eriti mustad ja jahedad. "Minu" täht on täna pilvede vahel peidus...


Kui homsel kaunil suvepäeval õnnestuks kuldkalake või vanake Hottabõtš kätte saada, siis oleks maailma kõige suuremaks palveks, et enam ei peaks Väikesele Notsule enne igat sööki valuvaigisteid jootma...