ah! ma ei jaksa jälle!

Niimoodi kerglaselt käega lüües ma seda ütlen ja mõtlen ka.

Minu maailm on täis asju, millega ma tegelema pean / tegeleda tahan ja tõepoolest sõidab katus pahatihti minema.

Vähetuntud fakt minust, et ma kardan paaniliselt verd. Ja sellepärast ei suutnud ma vaadata täna ka Notsu teise piimahambakese eemaldamist. Iseenesest totter, kui ema hambaravikabinetist ummisjalu pageb...
Ja üks peatäis nuttu kulus õhtuks ära, sest Notsukese teine jäävhammas asub totaalselt vales kohas. Ei lohuta mind, et tänapäeval lahendatakse klambritega kõik mured.

Kamin. Ma pean homseks välja mõtlema viisi, kuidas 63x48 mõõtudes sajakilone kamin üles vedada kuusepuust trepist treppi ennast kriimustamata. Trepi laius muidugi 60 cm...

Kool. Kahest nädalast üks ja üks päev lisakski on läbi. Ja mul on kaks grupitööd, millest individuaaltöö järele jäänud, ikka tegemata.

Tuhat muud tegemist. Ja pooled neist ei sõltu ainuüksi minust.
Njah. Mõnikord tuleb peale tunne, et tahaks olla õrn naesterahvas. Selline, kelle ainus mure on ilus olla ja lapsega tegeleda. Aga unistada ju võib.