pühapäev, 14. oktoober 2007

ema kestvalt teraapiline mõju

Millest iganes ma täna poolsurevas olekus polnud, olin seda jätkuvalt ka pealelõunal. Ema tuli kinost, helistas, kuuldes, et tunnen end halvasti, võttis kaasa lõunasöögi materjalid ja tuli siia.

Magasin. Notsu pralletas kassidega. Njah. Pilt hakkas ette tulema alles suurepärase liha praadimise lõhna peale. (Oleks ema pliidiventika sisse lülitanud, jäänuks ka toidulõhnad olemata)

Igatahes tundsin ma lauda katvat ema piiludes ennast veel veidi paremini (loe nõustusin horisontaalasendi vertikaalse vastu vahetama) Söögi ajal sain paar tüütut, kuid täiesti töötavat näpunäidet punktide kohta, kuhu peaks vajutada, mida masseerida. Tund hiljem viisin ema bussile ja tundsin end juba niivõrd hästi, et käisin hilisõhtul Harku metsa valgustatud terviseradadel juhatuse järjekordset koosolekut kepikõnni näol pidamas.

Saabus uitmõte. Üle neljakümneselt saadud lapsed hoiavad küll naise noore, kuid nendel lastel jääb emale toetumise aeg ikka häbematult lühikeseks... Kolmekümneselt õitsvas eas on ema pealt seitsmekümnene ja keskmine eluiga umbes niipalju ongi:( Ebaõiglane.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar