Hommikul ärkasin äratuskella peale - kakerdasin kell kaheksa kolmekesi pudrupoti ja kohvitassiga punasele sohvale hommikut nautima. Notsu lisandus pool tundi hiljem virinaga. Üheksast startisime - kes vanaema juurde, kes Munalaidu.
Poolel teel selgus, et sõber Patrol on ikka katki - soojendus lihtsalt ei tööta. Et Kihnu vaatega panoraamaknad katusel, ei viitsinud nina tagasi ka pöörata.
Majake mere ääres on siiski armetu - õigemini on võtmesõnaks palkmaja aknapõsed. Kui need ja plekid tehtud saaks, oleks kõik OK. Seega - wanted üks tubli töömees mõneks päevaks. Kui keegi sellist teab pakkuda, siis võib mulle teada anda.
Meri oli hülgehall ja sadam laevadest tühi. Nukker on sügis maal - koltunud rohi, kõrkjadki hallid. Vihmast või lörtsist või selle segust tingitud läga vastu akendel trummeldamas. Aga mere ääres on hea - leidsin oma kivi - sellise, mis kutsus endale kükitama j ahalli merd vaatama. Vihm peksis näkku nagu tuulte tallermaal ikka. Veetõusukaare tuul ajas laiali korstnasuitsu ja hämaraks läks juba nelja paiku. Patroli ainsast esitulest paistva valguse neelas asfalt.
Rahumäe surnuaiast mööda sõites vaatasin küünlarohkust ja... meelde tuli. Järgmisel nädalal on esimene advent, seega on täna kirikuaasta lõpp ehk surnutepüha. Minu küünal lahkunud vanadele süttib kodus.
Notsu läheb homme haiglasse uuringutele - muretsen end halliks. Panen veel ühe küünla - et kõik hästi läheks.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar