esmaspäev, 10. detsember 2007

Bernhardiinitüdruku esimene uue kodu päev

Meie kodus elab nüüd kaks korrusetäit loomi - esimese korruse elanik on bernhardiin Betti. Hämmastavalt heade kommetega loom - ei tulnud sünnipäevalaua lähedale lunima ei suure söögilaua ega madala kohvilaua ääres. Õuemineku soovi väljendab kannatlikult ukse juures ning esmasel vaatlusel on mind karja juhiks tunnistatud. Aga koolitust on ikka vaja - sest kümnekilone taks võib, aga pea sajakilone berna peab alluma ja igas olukorras.

Teisele korrusele on kolinud mõlemad kassid - suures üksmeeles ja vähemalt sama suurte silmadega vaatavad nad kordamööda kähisedes trepi vahelt esimesel korrusel laiutajat. Ma ei ole kogenud loomataltsutaja, kuid püüan tatsuda kahe vahet ja vahendada lõhnu. Hoian kasse kordamööda süles ja agiteerin Notsutki neile tähelepanu pöörama. Betti muutub iga nuusutamiskorraga kassilõhna vastu üha ükskõiksemaks.

Betti karvkate kubiseb surnud kirpudest ja pusadest. Eile öösel kammisin teda kella neljani ning täna õhtul kammisin tema aluskarva puhtaks mitu tundi. Betti uinus mõlemal õhtul norinal ja mina muudkui kraapisin ja kraapisin magava koera pusasid lahti. aga pinda on palju, karv on pikk ja kõrvaäärsete kallale pean mõlema mugavuse mõttes ikkagi kääridega minema. Homme seisab ees jalutusrihma ja suukorvi valik, viimane on nõutav aksessuaar näiteks ühistranspordis. Et minu eriti ränga eksimuse tõttu ründas Betti täna ette hoiatamata meie külalist, siis pean edaspidi kaks sammu ette mõtlema - ka muidu lontu ja sõbralik berna võib olla ohtlik kui tema perenaine osutub kasvõi hetkeks rumalaks.

Kurvaks teeb, et Betti loovutaja andis oma telefoninumbri kohta valeinfot - pea võimatu on nüüd jõuda päritolukennelini. Ohei, sõbra jaoks pabereid ei ole vaja, kuid täpsem vanus ning mõned nõuanded (ümber)kasvatamisel oleks väga teretulnud. Võtan siiski arvatud kenneliga kontakti, ehk osutub ka seekord Eesti liigväikeseks.

Magama! Mu päevakava on muutunud - pooletunnine hommikuring Bettiga - püüan teda hoida enda lähedal ning kuudi saabumiseni on ta meie majapidamise pisike padjaloom.

5 kommentaari:

  1. Issake - nagu minu maailm.. :D
    Nii tuttav tuleb ette...
    Paar tähelepanekut: koer teeb kassidest just nii suure numbri, kui teed sina asjast - tegelikult suhtuvad bernad kassidese väga rahumeelselt, meie omast jalutavad kassid üle (sõltub kassist ka, nemadki harjuvad). Teiseks - võta heaga käärid, koerale ka lihtsam ja valutum - arvestades kasuka rikkalikkust ja karvakasvu, ei jää tal midagi eriti paistma pusade väljalõikamisest - aga pusad on ohtlikud seepärast, et nende all kipub nahk hauduma minema, ja see on juba jama. Kolmandaks - kas kõrvu, käppi-küüsi oled kontrollinud? Kõrvad vajavad regulaarselt hoolikat puhastamist, küüned ei pruugi ka õues elades ära kuluda, peab silma peal hoidma.
    Õpetamisel soovin siiralt jõudu ja kannatust - bernid on väga jäärapäised, kui tahavad, ja sellise tujuga on neile sisuliselt võimatu midagi selgeks teha või mõne käskluse 'headust' tõestada - ka preemia ei aita. :P
    Ning viimaseks: kui ta teil majas on, siis varsti leiad võileival leiva ja vorstiviilu vahelt ka tema armsaid pisikesi vahvlilokkides karvu. ;) Siis ei ole enam kohta ega õhku, kus karvu ei hõljuks, eriti peale kammimist - ärge villaste asjadega siis ligi minge!

    P.S. Nad on väga seltskondlikud ja selles suhtes tundlikud - nad naudivad tõeliselt kellegi seltskonda, olgu see siis inimene või mõni teine loom :), samamoodi põevad nad üksiolekut, hea, kui keegi/teine elusolend kogu aeg kõrval on. :)))

    VastaKustuta
  2. Hea, et Sa oled, murueit. Eile õhtul tõstsin kõrvu ja mõtlesin nende kallale minna viimasena - et ei tuleks miski suva Inimene ja ei kukuks kõrva ääres kääridega pusserdama. Ise ei salli ka kõrvade juurest juuste lõikamist. Teen selle täna õhtul julgelt ära - põhuga pooleks karvapusad on vastikud ka lahti kammitult.

    Küüned on tõepoolest pikad ja kõrvad mustad. Ei taha esimesel korral kumbagi ise tegema hakata, läheme arstile vast järgmisel nädalal ja siis saab kiipida ka.

    Peale kammimisprotseduuri tuleb meil pesemisprotseduur ja see saab vist olema korraga nii nutma kui naermaajav - algatuseks kuidas saada koer vanni ja seejärel vannist välja (nõuanded teretulnud)

    Hetkel allub Betti ilusti, aga keerukaid asju ei ole proovinud ka. Siiani vaid rihma otsas "kõrval" käimine, käppade puhastus õuest tulles, käsklused "istu" ja "lama". Võõrastest haukuvatest koertest ei tee ta vabal tahtel välja.

    Kasside puhul sai määravaks kehakeel - tead ehk ise, mida tähenab saba liputamine ühes ja teises keeles...

    Kas sa mõistliku hinnaga kuuti oskad soovitada? Netiotsing toob välja bernale sobivad hinnaga 4-7 tuhat, aga minu hetkemõistes on seda jõhralt palju küsitud.

    VastaKustuta
  3. Laborihiir, ma kardan, et väga pikaks läheb see vastamine. :D
    On Sul mõni meiliaadress, kuhu vastata võiks, ma eelistaks sinna kirjutada. :)))

    (Tähelepanekuid on, piisavalt - mul viieaastane kogemus nii sise-, kui välitingimustes berna pidamisega. Praegu elab mu bernapoiss maal vanemate juures - korter oleks tema jaoks liig mis liig - aga mina olen tema valitud peremees, seega käin ja kantseldan teda ainult mina, just hoolduse, jalutuskäikude ja mängimise-ohjes hoidmise osas, ema söödab muidugi. :D )
    Ma võiks vist bernadest ja nende hingeelust terve raamatu kirjutada. :D :P
    :)

    VastaKustuta
  4. panin Sinu blogis oleval meiliaadressil Sulle kirja. Kui kohale ei tule, anna teada. Sama aadressi all on mul ka msn.

    VastaKustuta
  5. See on täitsa adekvaatne adre. ;)
    Sain kätte, vastasin, kui aega saan, lisan Su endale ka msn-i, minul on sealne aadress perek. nime järgi, selle omakorda leiad tänase kirja lõpust. :P
    (Hull teadus ja keerutamine, eksju! :D :P)

    VastaKustuta