Õhtul hakkas jaksamatusest segaseid mõtteid kooruma. Suure juhtmega valge ja pisikese musta taskutelefoni terror ajas hulluks ja segas igasugust süvenemist koolitöödesse. Aga sess on algamas reedel. Sess, millel on juba ette võlgnevused.
*Kuidas just Sulle neid koolitöid nii palju antud on?
*Ah et iga päevaga tuleb juurde. Ei tea kust neid küll tuleb?
*Praegu võib-olla tõesti kirjutad, aga muul ajal on ikka saba seljas jah?
*Sa vist ei oska oma aega üldse planeerida? /tiraad "mina omal ajal..."/
*Kas sinu jaoks maksab sõna "lubadus" ka midagi?
*ja lõpetuseks absurdiküsimus: mis sul viga on?
Kõik oli alguse saanud sellest, et väikese Notsu isa Suur Siga käis kaebamas, kuidas minuke olla lubanud ja mitte oma lubadust pidanud. Ja Maailma Kõige Alatuma Inimese ema, Suure Sea igavene kaitsja, lõi õiglustundes või "õiglustundes" heleda leegiga põlema.
Telefonide helin sõi närvirakke, vilkuv ekraan võttis viimsegi keskendumisvõime. Ei, ma tõesti ei viitsi olla ainus lubaduste pidaja. Sadagu või pussnuge. Ja selle kõne katkestasin juba mina.
Mõtteid punasel sohval - kui vabad on vabasurmad? Et lihtsalt on paha tuju ja lähed ja paned nööri kaela?
Kas eelneb otsusele miljon heitlust iseenda ja maailmaga, etapid mõistmatusest, lootusestusest ja vaimsest üksindusest. Püüdlused teha asju paremini ja saada mitte mõistetud. Olla süüdistatud ja hukka mõistetud, unustatud ja hüljatud. Iga sõna kasutatud sinu enese vastu rabelemas omaenese ehitatud võrgus.
Ei midagi isiklikku, lihtsalt hakkasin mõtlema, kui vabad on need inimesed, kes sellise tee valivad ja kuhu nad lähevad? Kas põrgusse või taevasse? Kas sealpool on ootamas paradiis erinevalt maapealsest põrgust ja kas paradiis j apõrgu on üldse olemas?
Välja ei mõelnud ja midagi ei muutunud ka, jääb üle avada next document, lugeda läbi tänane toetav kirjavahetus kolme alustamata kodutöö õppejõuga. (Miskipärast olen teda senini alusetult vähe austanud ja teistega võrreldes totraks pidanud) Ja lihtsalt anda tuld. Kuniks elu.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Väga õige - telefonil on Mute nupp selleks. Või see pisike punane, mis ekraani üldse pimedaks muudab. EI pea rääkima inimestega, kes arvavad, et ainult Sina pead lubadusi pidama. Ainult Sina ja Notsu olete olulised, sest sa vastutad nii enda kui tema eest. Teised ei ole. Isegi kui nad on su oma sugulased.
VastaKustutaMa olen ise üle elanud selle, mis hakkas toimuma, kui ma lõin selja sirgu ja ütlesin, et nii, tänasest päevast peale ma teen ainult seda mida mina tahan ja mina olen enda jaoks kõige olulisem. Ja ma ütlsin seda kõigile ka välja - otse, ilma keerutamata. Oi seda solvumist-virisemist ja teab mida kõike (mitte küll kõigi inimeste poolt). Õnneks tekitas see tol hetkel minus juba trotsi, mitte enam ei mõjunud kuidagi "muutun madalamaks kui muru". Ja need, kes olid olulised, said natukese aja pärast aru, miks ma seda tegin.. ja kes ei saanud - need jäidki minevikku. Samasse kuhu "ma pean, sest lubasin, sest ma olen ainult siis midagi väärt, kui end teiste pärast neljaks jooksen"-mina.
PS Edu Sulle. Kooliasjades, töös ja muidu ka. Kui lumi maha tuleb, siis läheb olek vähe helgemaks:)
VastaKustuta