pühapäev, 6. jaanuar 2008

ei-päev

Külm on. Lühikesel talvepäeval päike õhtul ei paista.
Ei mina ega Betti ei taha õues olla. Notsu ei tahtnud vanaema juures hommikul ärgata. Mina ei jaksanud ärgata. Ei taha tegeleda kooliasjadega, ei taha homme tööle ka minna. Ei taha tegeleda ka koduasjadega. Pesumasina voolik on jäätnud ja pesumasin ei taha vett endast välja lubada. Ja rahakotti ei taha üldse vaadata.

Ometi paistis eile päike - sõbrad ja sõprade sõbrad, sugulased, üks vahva lauamäng ja palju paremaid ja veel paremaid sööke.
Kuhu kadusid hommiku saabudes rõõmsad asjad?
Ühene vastus - ma ei ole minetanud naiselikke tujusid. Ühene järeldus - on lootust, et kunagi veel kutsutakse mind ja nimepidi, mitte kui Naine, Kes Parandab Torusid ja Remondib Autot ja Tegeleb Muude Pöörasustega.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar