Astusin oma olematul karjääriredelil alles esimesi samme. Mul oli üks "raske" klient - ehituskaupade kett. Ei pidanud selle turundusjuht subjektiivsest arvamusest tulenevalt minu tööandjast turunduskanalina miskit. Ja nii ta planeeris kõik reklaamikampaaniad meist mööda.
Ülemus agiteeris temaga kohtuma - rääkigu ma silmast silma, argumenteerigu ja toogu raha koju. Tootsime spetsiaalselt tema vajadustele mõeldes portsu materjale ja ma asusin rünnakule. Võitlesin endale kohtumise. "Aga olgu vaid pool tundi", rõhutas turundaja.
Läksin kohale. Punapäine noorem proua oli endast vägagi heal arvamusel ja ilma igasuguse koostöösoovita minu suhtes. Selgusetuks jäigi, kas tal oli lihtsalt kehv päev või oli ta loomult selline. Olin varasemalt sulatanud erinevaid kliente - pooletunnisest kokkulepitud vestlusest kujunes mõnikord mõnus kohvijoomine, mis tipnes kliendi hoiakute muutumisega. Paraku osutus proua ehituskauplus minu jaoks liiga suureks pähkliks. Kokutasin vaheldumisi näost punaseks ja valgeks minnes erinevaid kas-küsimusi ning proua muudkui vastas - "jah" ja "ei". Ja mina sattusin vestluse mittesujumisest üha enam segadusse. Küsimused said otsa, presentatsioon vaadatud, targemaks ma ei saanud, argumenteerida ka ei suutnud. Ütlesin vaikselt - ma lähen siis ära ning proua turundusjuht vastas kergendatult "jah".
Ülemus ütles mulle paar karmi sõna, kuid pigem moepärast - ju teadis temagi, et konkreetse inimesega kohtuma minekul on vaid sümboolne tähendus.
**************
Seesama lugu meenus mulle eile, kui lugesin ettevalmistatava intervjuu küsimustikku. Hoolimata konspektis olevatest soovitustest ja iseenda praktilistest kogemustest algavad pooled minu küsimused ikkagi küsisõnaga "kas".
Tean, et intervjueeritav on inimesena sümpaatne ja sõbralik. Informeerisin teda ka oma üliõpilase staatusest. Mul lasub suur vastutus - sestap meenub ka kümme aastat hiljem fiasko proua ehituskauplusega. Punastan sellele mõeldes piinlikkusest ikka veel ja loodan, et nii seekord ei lähe.
**************
Teen kolmandat tundi kogu küsimustikku ümber - on asju, mida ei saa küsida teisiti kui "kas". Minu arvates. IQ on liiga väike ja nutt tikub vägisi peale.
Õnneks saab see hirm homme lõpu, loodetavasti õnneliku.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Ära ole liiga tujust ära - ma ei tea küll, kas see lohutab, aga - sa ei ole oma enda kirjutiste teemal ju päris objektiivne? (Ma tean, et mina ei ole, kuigi kirjutan asju ainult blogisse ja sahtlisse) Niipalju, kui mina su blogi lugenud olen - kirjutamine on sul käpas ja su mõttekäigud vägagi kaasakiskuvad.
VastaKustutaJa kui sulle endale meelde tuli see 10 aasta tagune lugu - pole ju paremat märki sellest tõestamaks, et sa oled 10 aasta jooksul suure hüppe läbi teinud.
Ja pabin enne suurt asja - mina sinu asemel oleks mures siis, kui ei pabistaks. See kipub olema kindel märk, et midagi läheb väga viltu.
Hoian sulle homme pöialt ja täna soovin ilusaid unenägusid (või vähemalt rahulikku und) - kõik läheb hästi:)
täh! Läkski hästi ja tulemused juba homme!
VastaKustuta