Kevadel lõikab vikatimees hoogsalt.
Vaid kuujagu tagasi lahkus kolleegi abikaasa, täies elujõus olnud mees viie-kuuekümnendate vahel. Kasvaja ajus tegi laastamistöö kiirelt.
Paar nädalat tagasi läks teise kolleegi alla neljakümnene mees firmaüritusele. Tagasi ta sealt enam ei tulnud. Süda ütles üles.
Reedel lahkus igavikku sugulasetüdruku vanaisa. Temal, tõsi, oli tervisega probleeme juba palju aastaid. Kuid siiski - vanuse poolest võinuks ta veel pikalt elada.
Täna kuulsin tsooniterapeut Lembit Tammekivi lahkumisest. Mehel, kes diagnoosis jalatalla põhjal teiste probleeme ning toonitas puhkuse olulisust, ütles hoopis endal süda üles.
Laupäeva hommikul ärkasin kell kaheksa võpatusega - olen tööleminekuks sisse maganud. Äratuskell näitas tegelikult puhkepäeva kaheksandat hommikutundi.
Luban endale, et võtan aja maha - veel selle nädala tegelen puntraks mähkunud kooliasjadega ja siis. Siis vaatan oma kohustused põhjalikult üle.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar