esmaspäev, 14. aprill 2008

aprill, lumelaudamise kuu

Näib uskumatuna, et ühe lennutunni kaugusel Tallinnast on maas lumekiht. Peale tunnikest autosõitu muutub lumekiht paarimeetriseks ning veekogusid katab paks jää.

Norras on suusatamine üldrahvalik tegevus. Meie ööbimiskülakest Nesbyenit ei ole märgitud turismikaartidele. Küll on selleski külakeses oma "alpincenter" - viie tõstukiga mägi. Suuremast, viiekümne kilomeetri kaugusel asuvast Hemsedali rohkete tõstukite ja radadega keskusest rääkimata.
Väikseim nähtud suusataja ei osanud veel kõndida - isa toetas teda kätest ja ema viipas meetrike eemal lasteväravat läbima. Tõstuk viis selle väikese beebikombet kandva ja lutti lutsiva suusataja aga punaste radadega mäele! Julgen kahtlustada et Norra beebipakike, kui see vähegi olemas on, sisaldab endas mäesuuski ja kiivrit!

Enim üllatas radade kvaliteet. Norrakate kehvim rada oli hoopis mõnusam sõita kui slovakkide parim. Omajagu lisas juurde värskeltsadanud lumi. Aga radadel kihutamine on minu jaoks oma võlu minetanud. Seekord ukerdasime hoopis kaljude vahel offroadides.

Kolm päeva ohjeldamatult lumesmüttamist, üks päev nullnähtavusega "purgaad" mäetipus. Üks "peaaegu" allakukkumine neljameetrisest kaljuseinast, mis lõppes lohisemisega mööda 70´kallakut. "Hundiratas" kiiruselt ca 40 km/h - hullemast päästis korralik turvavarustus ja pehme lumi. Totteni "tipuvallutus" - külalisteraamatus märgitud kui 193. sissekanne ning teine sissekanne Eestist.

Norrakate lõputu sõbralikkus ja usaldus. "Kui te oma pangakaardi pin-koodi ei tea, vajutage F1", ütles müüja. Minu näoilmes peegeldus hämming, sest vajaliku klahvi vajutas ta ise ja palus lahkelt tsekile allkirja.

Neid, meedikuid, töötab Norras ikka päris palju. Esimese lainega läinud, juba kuus aastat Oslos töötanud naise keeles oli tunda Norra keele pehmet aksenti. Ta tunnistas, et kolleegi, eestlasest kardiokirurgiga, arutavad nad tööasju vaid Norra keeles - nii olevat lihtsam. "Nii tore, et tulite", kordus ka meie võõrustajate, Nesbyenis resideeruvate eestlastest medõdede suust.

Kaunid fjordid ja lumised mäed, Norra karmi maastiku hurmavad vaated, tekitasid soovi minna tagasi, lumelaud kaenlas. Kui vaid seda Estonian Airi oma ebaviisakate check-in töötajatega Tallinna Lennujaamas ei oleks.
Muide, uus lennujaam on reisimist väärt. Rohkelt avarust, vinged vaibad ja parkett väravates:)

1 kommentaar:

  1. ohh kus tuli seda lugedes isu Norrasse taas laudama minna.
    nüüd elades sloveenias ja sõites kas siin, austrias või itaalias, tundub see nii suur ettevõtmine.

    VastaKustuta