advendiootuses

Panime jõulukaunistused üles.

Tavaliselt olen venitanud oma sünnipäeva ära ja alles siis... Sel aastal kammitses mind suur-suur igatsus valguse järele. Nüüd põleb toas üle neljakümne tavalise küünla ning kaks elektrikomplekti. Nii puhas ja pidulik sai:)

Homme lisame õuevalgustuse.
Eelmise nädalavahetuse lumemöll tekitas kahju ka Nõmme männimetsa puudele - täna metsas liikudes avastasin meeletult murdunud suuri oksi. Teen vanavanade haudadele talvekatted seekord just neist. Eelmisel pühabal oli ju surnutepüha... kuidas ma küll unustasin!

Selle nädala tegevusena alustasime rõivakirstu kordategemist. Igivana ja kehvas seisus kirstu avastasin pooleldi liiva alla mattunult kodumaja pööningult lammutustööde käigus. Päästsin tookord ta Väikese Notsu isa sõnakast vastuseisust hoolimata lammutuspuidu hulka minekust ning paar aastat tagasi, kui hädasti oli panipaika vaja, vedasin katkiste hingedega kirstu kuurist tuppa. Täna tegime korda lagunenud jalad ning kinnitasime uued hinged. Äkki leian ema linikuvaramust katteks sobiva pitsliniku ka:)

Ja jõulukuu on maailma kõige ilusam aeg. Kuigi Väike Notsu unustas sussi aknale ootele viia, sokutab päkapikk hommikuks sinna kaks imekaunist juukseklambrit ehk ehedat pärlikitši. Loodetavasti toob see pisut rõõmu tema eiteamillest tekkinud allergiapunnilisse ja sügelevasse päeva.