Bernaplika vaatas kuudist eriti haledalt välja, justkui öeldes, et äkki ta ei peaks minuga õue tulema... Ilm talle ei meeldinud - hommikul tuli söömagi alles kutsumise peale. Ometi auras kausis ehtne kruubipuder segatult põdraliha ja -rasvaga. Nuumbernhardiin.
Jalutasime hüppemäele, kelgutasime. Täielik tühjus.Inimesed võtavad üleskutset kodudesse jääda ikka tõsiselt. Kodus on mõnus - meie süütasime tule esmakordselt ülemise korruse kaminasse.
Ma ei mäleta sellist üle-eestilist tuisku ja tormi. Kord, vast nii 1985-86 ehk, oli küll kiilasjää, mis halvas liikluse Lasnamäele. Bussid sõitsid Oru peatusesse ning Lasnamäe tulid teised poolt mäele vastu. Vahepealse vahemaa läbisid reisijad omal jõul. Tookord võeti seda kui paratamatust. Ja tänagi - poodi söögivarustust tooma minnes nägin kümneid kannatlikke, kes oma kinnijäänud autot välja kaevasid.
Kaevasin auto lume alt välja. Aga homme lähen minagi jala. Täpsemalt rongiga. Kord aastas ju võib:)
Edit esmaspäeva hommikul.
Minu mälestust 1985-86 paiku toimunud liikluskaosest Tallinnas toetas kolleeg. Trollidki jäid tookord seisma - Tõnismägi oli kattunud kiilasjääga. Tänase trolliseisaku põhjus näib olevat pigem ühissõidukirada tähistav postikesterida, mis takistab lumekoristust.
Aga tööle tulle oli mõnus. Mersubussike tõmbas maja ees küll tagaratta ringi ja libises vastu majaseina. Sõbralikud kaashädalised aitasid ta sealt välja ning edasine kulges viperusteta. Linn oli ebatavaliselt liiklusvaene ning ühistransport ülekoormatud. Rongiga saabunud kolleeg ütles, et piletihind jäi talle teadmatuks - piletimüüja ei pääsenud pileteid müüma.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar