kirjad jõuluvanale

"Ämmääää," alustas Väike Notsu hommikul.
Notsu arvates peaksime parandama tema kirja jõuluvanale. Kirjavigadest kubisevaid kirju ei oska isegi jõuluvanad lugeda.

Et Väike Notsu pole kaugeltki kade tüdruk, on ta hoolitsenud kõigi oma lähedaste eest.

Vanaemale looduseraamat
Emmele loomade raamat
issile lips, valge pluus ja mustad püksid (miks, pole aimugi:))
meie sõber A-le lilleline küünal. (Ja kindlasti lilleline, rõhutas Notsu)
Endale ootab ta lumelauda ja Barbiet, mis istub hobuse seljas.
Käisime eelmisel nädalal spordipoodides. Vaatasime, millist poodi soovitada jõuluvanal külastada. Et 120 cm lauda koos lastesidemete ja saabastega kuskilt osta ei olnud, hakkas Notsu poes kibedasti nutma. "Tahan ruttu pikemaks kasvada", ahastas ta veel koduteelgi.
Tänaseks on laud leitud, hiigelkallis, komplekt enam kui 2400 krooni, kiiver veel lisaks.
"Jõuluvana uuris täna minult meili kaudu, kas sa, Notsu, ikka viitsid lauda õppima hakata", uurisin tasakesi.
"Jaaaa, muidugi" vastas Notsu. "Kas jõuluvana arvab et kui ma kaks korda pole trennis käinud, siis ma olengi laisk?"

Jõuluvana läheb homme poodi.