Kuutsemäel & Premias

Üks väike luuserdus on lubatud.
Nii pakkisin kooli ajast lumelaua ja Kuutsemäel ongi käidud.

Mäele lähemale jõudes hakkasin oletama. Noh, et eelmisel aastal omandatud tehnikat ei ole sooja suve järel enam olemas. Et kukun Kuutseka jubedal tõstukil paarimeetrise sõidu järel sirgelt tagumikule. Janiiedasi.

Tegelikkus oli roosa - kuukuda suutsin vaid ühe korra. Ja teise korra vajusid jalad lihtsalt väsimusest alt ära. Tõstukisõit sujus ilma igasuguse mureta. Ainult veerandtunnine tõstukisaba, tingitud ainsa nõlva avatusest, tüütas.

Ja laudurid Kuutse moodi, kes ei viitsi üht jalga sidemest lahti lasta, eelistades hüpata suuskade ja laudade ninadel... Ning hiljem samad tüübid mäeküljel tšillimas. Me saame sellest üle:) Jätan lahkamata põhjused, miks ma Eestist eemal teist eestlast kohates kiirel sammul vastassuunda jalutan. Enamasti.

Veel toredaid sündmusi:
Osa Ottotriinust, ehk Triin sai aasta vanemaks.
Väikese Notsu lasteaiasõbranna Liisa tähistas oma esimest pooljuubelit Premia jäähallis. Üllatav, et Notsul ei tekkinud hetkekski tasakaaluprobleemi - uisutas vapralt tunni. Ja täna hommikul ärgates küsis, kas õhtul läheme jälle jääle.