nädalavahetuse ringvaade

Pidu on peetud, sai söödud, joodud. Kinke kauneid ja palju lilli. Üks mu vanematest ei pea mind endiselt sünnipäevaõnnitluste vääriliseks, aga jäägu see nii.

Lühikokkuvõte nädalavahetusest.
* Laululaste kontsert Estonia kontserdisaalis. Mul oli väga hea meel neid pileteid saada- kipun just iseenda lõputus eluvirrvarris tahaplaanile jätma. Hoolimata pisikestest viperustest oli nii mõnus Väikese Notsu lasteaiakaaslasi ja muidu sõpru laval esinemas näha. Estoniasse minek juba on vahva ja pidulik. Notsu rõõmustas ka bussisõidu üle. Nüüdisaegne, tavaliselt autoga uksest ukseni veetav laps.

*Kaksikute sünnipäev. Väikesel Notsul on toredad kaksikõdedest lasteaiakaaslased. Nagu kaks tilka vett. Kinke üle andes küsisime nagu tavaliselt, kumb õde on kumb. Nemad on sellega harjunud. Ema ütleb, et tüdrukud on tegelikult päris erinevad ja tema neid sassi ei aja.

*Telefonivestlus õega. Kaugel elav lähedane ei pruugi olla kauge. Tavapäraselt lobisesime enam kui pool tunnikest. Meile mõlemale tegi nalja 16-aastase pubepoisi seiklus poolvõõraste ja alkoholi seltsis. Tõdesime mõlemad, et lugu on naljakas vaid tagantjärele.

* Kolm pluss üks filmi. (Filmilaenutus videoplanetis on kulukaks läinud!)
"Horton" - südamliku elevandi matsakas kehakuju pani pisarateni naerma kaks suurt ja ühe väikese.

"Viimaste soovide nimekiri". Komöödiazanri see lugu küll ei kuulunud. Heade näitlejatega film ärgitas mind hoopis mõtlema.

"Mina olin siin". Viimase aja Eesti filmid nagu "Magnus", "Kuhu põgenevad hinged" ja eilevaadatu on nagu kolm tilka vett. Narkoprobleemid, hoolimatus, ükskõiksus. Eesti olusid mittetundev inimene võiks arvata, et me seal ida-Euroopas nii elamegi.

ETV näitab pühabaõhtuti mõnusaid Eesti filmikunsti saavutusi. Ma ei olnud "Hundiseaduste aegu" varem näinudki. Päris lahe seiklusfilm. Läksime vaidlema, kuidas nimetatakse ogalist varre otsas sõjariista. Kuskilt kirjandusest tean, et tegu on tapriga. Minu oponent väitis, et tapper on hoopis sõjakirves ning selle näol on tegu sõjanuiaga.

* Pääsküla rabarada. Rabas on paks lumi maas. Tahvlitega tähistatud kahekilomeetrine rada on jõukohane nii suuretele kui väikestele. Laudteele ei läinud - juba algus oli liialt libe. Mind hämmastas linnaosaviletsuse suutmatus. Kogu Nõmme metsaalune on kahe nädala taguse lumetormi murtud oksi täis, enamus neist suured ja kütteväärtuslikud. Miks ei võiks näiteks linnaosa töötud saata heakorrastustretile oksi koguma ja saagima? Kummaline, et kohalik elanikkondki on sellise võimaluse kasutamata jätnud.