Koolis käidud nelja aasta jooksul on see varem vihatud linn meeldima hakanud. Ma ei suuda lõpuni mõista, miks...
Kollased tänavalaternad muudavad õhustiku hubaseks. Kaubamaja on pisike ja ostjad kuidagi meeldivad. Tallinnas ja teistes pealinnades häirib mind "suurlinna sündroom" - sealsed inimesed näikse alati tõrjuvat ennasttäis olevat. Tartus istutakse kohvikutes. Laupäeviti, peredega, vanaemad lapselastega. Ma ei mäleta, millal viimati lapsega lihtsalt niisama (Tal)linnas söömas käisime - nii, et olnuks aega nautida toitu ning valida menüüst.
Teekond bussijaamast ülikooli peahoonesse on pähe kulunud. Inimesed kõnnivad jala - tavalised inimesed toimetavad igapäevaasju...
Mulle meeldib Tartu, poolepäevane Tartu, nädalavahetuse Tartu.
Tänasest olen eksmatrikuleeritud. Tööandja avastas minu neljanda, ehk viimase õpiaasta keskel, et õppepuhkus ei kuulu kohustuslike soodustuste alla. Minust saab ekstern, koos kohese õppelaenu tagasi maksmisega.
Sellele viimasele ma hetkel ei jaksa hetkel mõelda.
Seminaritöö tahab lappimist. 35 lk sisu vähendamist, intervjuumaterjal omatekstiks ümbekirjutamist ja puuduolev teooriaosa juurdekirjutamist.
Kaitsmine 27. veebruaril. 42 päeva õppepuhkust bakatöö õigeaegseks kaitsmiseks 1-2 juunil on hädavajalik. Läks halaks.
Hea, et Sebe täistunnibussis on toimiv internet. 2x2,5h seminaritööd päeva jooksul ei ole halb.