"Need olid ju mingid suvalised katsed!", ütles Nostu kui esimeste hulgas klassist väljus. Tõesti - Nõmme Gümnaasiumis ei nõutud mitte midagi ülelapselikku. "Värvisime ämblikku - tegin halli kere ja roosad jalad." Etteütlus olnud samuti lihtne ning matemaatikas ei nõutud mitme järjestikuse tehte tegemist.
Mulle meeldis kodulähedane koolimaja - veidi vana ja väsinud, aga igati kena ja armas. Oma õpetaja tundsime teiste hulgast patsi järgi ära.
Küll aga oli lapsi kogunenud oluliselt enam kui õpilaskohti. Nii uuriti iga vanema käest, millisesse kooli ta veel katsetab ning kas elukoht on ikka Nõmme.
Tegelikult on see ilmaelu ikka naljakas - algselt unistasime meiegi igasugu poppidest koolidest. Kuniks pärale jõudsid koduläheduse plussid. Elu ju pikk ees.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Õige suhtumine! Küllap oled kogu algklassiperioodi vältel kodulähedase koolivalikuga ülirahul. Ja sellest nn eliitkoolivärgist... mnjah. Poeg õppis neist ühes, algselt piirkonnakoolis, siis tegi teise klassi katsed. Ka gümnaasiumisse tegi katsed. Ja siis hakkas põrgu pihta. Paar korda kuus sain klassijuhatajalt kõne, et raamatud läbi lugemata - meediaklassis olla kombeks 1 nädal ja 1 raamat. Poeg aga veetis enamuse ajast muusikailmas: foorumites, proovides, harjutades, õpetades. Mingil ajal hakkasid koolist põhjuseta puudumised, siis puudulikud ja lõpuks tuli viimaseks õppeaastaks kooli vahetada. Lõpetas hoopis VHK. Ja on nüüd muusikatudeng:)
VastaKustutaAga jah - ohkui mitmeid katseid sai tehtud... ja see õudne "tänuvõlg", et oled SELLES koolis.Minu arust painas see ka õpilasi.
meie lapselaps käib samuti kodukooli esimeses klassis, nimelt Kopli Kunstigümnaasiumis. Ka lasteaed oli sealsamas, sellepärast tee tuttav.
VastaKustutaMeeldivaga saab mujal tegeletud (Laine Mägi tantsukool)
Kõik on rahul.