pühapäev, 26. aprill 2009

lumeuputuses Võrumaal

Pokumaa on paik, kus iga laps võiks ära käia. Üks, ohei, koguni kaks, omanäolise välisilme ja sisekujunduse ning laudkatusega palkmajakest moodustavad Pokumaa "linnaku". Veidi eemal paiknevad kolm matkarada ning suveks valmiv lisalinnak.
Notsu meisterdas endale päris enda Poku. Kolmel korrusel leidus meeletu hunnik Edgar Valteriga seotud raamatuid lugemiseks ja kontuurpilte värvimiseks. Lossi saanuks ehitada ning infopunkti jagu voldikuid leidsime ka. Meisterdamistoas sai valida lisaks poku tegemisele ka puukoorest paadi voolimist. Ning puidust medaljonile võis ka helmeid kleepida.

Mulle meeldivad Edgar Valteri maalid. Kord Jana pool Tartus sai vaadatud Valteri värskeltilmunud maaliraamatut. "Unenäoline" on just õige sõna nende piltide iseloomustamiseks. Detailirohkus ja värvid. Esmapilgul täiesti ebaloomulikud värvid. Oled just otsustanud pildi eest järgmise juurde lahkuda kui miski uus nüanss meeli köidab. Notsu muutus rahutuks kui ma päris pikalt igat maali erinevate nurkade alt piidlesin.

Matkarada sobis seitsemesele suurepäraselt. Iga mõnekümne sammu järel viitas "postkast" mõnele uuele vigurile. Oli see siis sipelgate kaarsild (lookas puu), krokodill (vana poolmädanenud palk käbidega), eriti pika kaelaga kaelkirjak (kuivanud puuoks) ning sellele järgnes uus info haagiga suletavas poolikust pakust "postkastis".

Niidu ääres metsa all asus madalamas kohakeses aga lumehunnikute hunnikuke. Ja hoolimata kahekümnest soojakraadist paistis metsa vahele ununenud lumekuhjakesi kõikjal suurest magistraaltrassist eemal.

Päeva parimaks valisime üksmeelselt konnade krooksumise. Parklasse viiva laudtee alusel toimus hiigelsuurte konnade pulmamäng (?) Igatahes krooksusid ja kurisesid tegelased valjuhäälselt. Meie matsakate sammude lähenedes vaikisid hääled ning ujujad tardusid kivikujudeks. Mõni hetk vaikust ning häälekas plumpsumine ning kurin algas taas.

Grillihooaeg sai laupäeva õhtul Hurmil avatud. Suitsulatikaski maitses mõnusalt. Aga nädalavahetus varem suusatatud Haanja metsateedel usinalt.

1 kommentaar: