teisipäev, 16. juuni 2009

Kus kurat see majanduskriis veel elab?

* Saatsin kuus päeva tagasi neljateistkümnele firmale hinnaküsimise aknaplekkide ja vihmaveetorude projekti I etapi kohta. Koos joonisega. Palusin kahte eraldi hinda - materjal ja paigaldus. Lisaks tähtaega. Tänaseks on vastanud viis.
Järeldus: Üheksal firmal läheb liiga hästi, et kliendi hinnaküsimisele vastata.

* Täna helistas viies, see viimane. Noh, et nemad eraldi hindu ei tee. Ei olnud jutumees see helistaja. Aga numbri ütles välja, kaks korda suurema kui eelmised neli. Ütlesin, et see on väga kallis pakkumine, liiatigi mustalt ehk riigimaksudeta tehtud.
"Kui kallis, siis pole midagi teha", kolksas toru hargile. Täna, kus räägitakse, et ehitusmeestel olevat raske.

* Laubal käisin pangas uut klienti registreerimas. Nimelt saab Väike Notsu endale ISICu õpilaspileti koos pangakaardiga. Mõtlesin, et suvel hea harjutada nende kasutamist. Telleriõpilane venitas kontot avades poolt tundi meie aega (järjekord muudkui kasvas ja kasvas ja kasvas...) Ja kaks tundi hiljem helises telefon: pildi skänneerimine ei õnnestunud, palun tulge tagasi. (Muidugi suutsin ma avaldust täitma minna kaubanduskeskusesse linna teises otsas).

* Minu kirjale, et palun hoius väikese intressi tõttu lõpetada ning minu kontole tagasi kanda, ei suvatsenud kliendihaldur isegi vastata. Tagasikandest rääkimata. Noh, et aega polnud. Personaalpanganduse klient olen seal.

* Ühe suure kaubanduskeskuse tuntud firma sukapoes imestas müüja käredal häälel, et ma ei oska öelda, kas nr 4 sukad on mulle suured või mitte. "No otsustage juba ära, muid numbreid meil ei ole". Aga mina pole eales endale sukapaari soetanud.


Hüvasti, klienditeenindus. Ma ootan põnevusega sügist, mil tähtsamad ninad kriisi süvenemist ennustavad. Ausalt, need pisikesed vastikud ebameeldivused ei ole "force majore", vaid inimeste tahtlikult lohakas tegematajätmine.

6 kommentaari:

  1. Kõik on hästi suhteline.
    Mina tunnen majandussurutist küll, tööpostil.... ja ausalt väga kõhedakstekitav on. Kuigi ainus eelis - riik kui tööandja päris pankrotti ei saa minna ja lõpmatuseni koondada või palka vähendada ei saa :S Aga lõppu pole näha...

    VastaKustuta
  2. Asjad võivad ka pisut teistpidi olla.

    Ma tean väikefirmat, kel on samuti neljandat kuud probleeme (potentsiaalsete) klientide e-kirjadele ja ka kõnedele vastamisega, sest inimesi on koondatud, et mitte kohe uksi kinni panna ja 3 klouni võimleb endise 7 inimese tööga. See on hea päev, kus üks neist paariks tunniks arvuti taha maanduda saab. Ilmselt lõppeb see lugu nagunii pankrotiga, aga vahepeal on nagu on.

    Majanduskriis elab ka tühjade kontorilaudade taga.

    VastaKustuta
  3. Üks tark mees (nimi ei tule hetkel meelde) on kunagi öelnud, et äris ei tohi karta mitte suuri kulusid, vaid väikeseid tulusid. Praegune olukord ongi selline, et 10% käibelanguse tingimustes kippus osa firmasid kabuhirmus koondama 50% töötajatest. Ja selge see, et kui klientidega keegi ei tegele, langeb käive veelgi. Surnud ring.

    VastaKustuta
  4. Mina ennustan meie firmas ka sügisest kriisi. Meil on liiga palju tööd mida me ei jõua ära teha.
    Olukord on muutunud kohutavaks. Me oleme koondanud peaaegu kõik keda vähegi koondada sai ja nüüd.. nüüd hakkavad tellimused tulema uskest ja aknast. Puhkusele minemise mõtte on kõik vist ammu maha matnud.
    Aga kedagi juurde ka ei julge võtta. Äkki on need tellimused ajutised...

    VastaKustuta
  5. Alati on ju võimalik ajutiste tellimuste puhuks võtta tööle ajutisi töötajaid. Ja kui tellimused muutuvad alaliseks, on ka töölepingud võimalik muuta alaliseks. Paindlikkust!

    VastaKustuta
  6. Teeninduse eest tuleb maksta. Head teenust ei saa odavalt.

    VastaKustuta