Isadepäev meie kodus

Homseks on Väikese Notsu päevikus eesti keeles jutustada isadepäeva tähistamisest oma kodus.

Algatuseks tegime eile kambaga torti. Tänane pidupäevaline üritas maja kanaliseerida ning oli kogu päeva täiesti kindlas kohas - kraavis. (ette võib öelda, et töö ei õnnestunud. Maja eelmine omanik on valanud kaevurõnga ise. Raudbetoonist. Rõnga paksus rohkem kui 15 cm.)

Napoleoni torti ei ole ma varem teinud. Aga Ekspressis avaldatud retsept ei olnud raske teostada, pigem aeganõudev. Kokku kulus kreemi ja põhja valmistamiseks kolm tundi, ent see oli tegemist väärt. Suur tort hajus taldrikult päevaga. Mina valmistasin põhjad ja kreemi ning tüdrukud lappisid kokku. Sättisime peale tordi säraküünlad ning peitsime ära.
Lisaks hakkisin hommikusöögiks kartulisalati ja täitsin munad. Ka need leidsid peiduka. Plikad tegid kaardi - murdsid A3 kokku, kirjutasid keskele nime ning igaüks meist andis panuse joonistamisel. Luuletuse tegid nad kahe peale ise, suurema panuse oli seekord suurem.
Hommikul ärkasin enne poolt üheksat ja plikadki. Sättisime laua ning äratasime päevakangelase. Säraküünalde süütamine ei toimunud viperusteta - need küünlad olid juba ümber keeratud. (ühel sünnipäeval olid keeramata ja pikk aeg kulud süütamisele valest otsast). No ja keerasin siis omad ümber ja süütasin valest otsast. Ja lõpuks naersime laua ümber.

Tänane päev nägi ette ka esietenduse Estonias - Laste ooperigala oli mu meelest veidi raske seitsmeaastasele, aga siiski nauditav. Vanaema hankis kolm piletit - kolm põlvkonda teatris.
Päeva edenedes õppisime tavapäraselt prantsuse keelt ning õhtusöögi eest hoolitses pidupäevaline.
Ja nüüd, seda postitust kirjutades suutis meie kass end põlema panna, jalutades köögilaual üle küünla. Oli õnnelik õnnetus - paks karv lühenes, ent viga loom ei saanud.