Jõulureedel toimetamas

Tänasega lõppes Väikese Notsu koolis jõulunädal. Homsest algab oodatud vaheaeg.
Kuulasime hommikul Kaarli kirikus jõulukontserti. Ma olen esimest aastat selles rattas. Toimuv on mulle vägagi uus, samas aga huvitav ja hariv.
Hommikul käisime Kaarli kirikus meie kooli lastele peetaval jõulukontserdil. Ma ei tea kahjuks Kaarli noorepoolse kirikuõpetaja nime, kuid tema kõne oli ühtviisi huvitav nii mulle kui ka lapsele. Tavapäratult mõtiskles õpetaja hoopis Matteuse evangeeliumi üle ja seejärel kõneles mõistuloo töökatest vihmaussidest ja karvasest röövikust, kes liblikaks muundus, jättes pimedad ussikesed tühja kookonit leinama. Lütseumi poisid ja tüdrukud esitasid laule mitmes keeles. Alles päris-lõpus, koolijuhi sõnavõtu ajal, uuris Notsu, kas hakkab läbi saama.
Tõsi, ilma selle ürituseta ei oleks ma viitsinud kirikusse minna. Mulle ei meeldi rahvast täis jõulukirikud, pigem käin "tavalistel" teenistustel.

Poest kalmistuküünlaid ostes tuletas Notsu meelde, et me ei unustaks tädi Ulvi kalmu. Süütasime peale kirikuskäiku Rahumäel küünla. Notsu patsustas hauakünkal lume südamekujuliselt madalaks, asetas küünla sinna sisse ja ütles elutargalt, et mõne päeva möödudes ongi esimene aasta täis. On jah... Tõden igal aastalõpul aja pöördumatut ruttamist.