meie uus majasõber

Nädalataguse neljapäeva hommikul algas meil majas streik. Meesisend teatas, et tema käenahk on kulunud nõude käsitsi pesemisest. Ja minu vana masin, see mis kanalisatsiooni saabumisel taas võrku ühendati, on lootusetult väike. (No tõesti, suuremad taldrikud ei mahu sisse...) Minu protesti ebavajalikust kulutusest ei võtnud keegi kuulda. Mina töötavat kodust eemal ning ei teadvat midagi sellest, mis toimub kodus kella 13 ja 15 vahel. Siis ründavat külmkappi koolist saabuv näljaste põrsaste armee. Korraga määrduvat mitu komplekti söögi- ja söögivalmistamise nõusid. Lisaks ei pesevat meil keegi ka hommikusi nõusid (ja just minu kauss, millest ma söön kaht kiivit ja jogurtit, vedelevat kraanikausis kõige all) Noh ja kui lisada õhtusöögi nõud, siis ongi suur masinatäis päeva jooksul kokku kogunenud. (Tõsi, ma söön kodus vähe, õhtuti pea üldse mitte ja päeval satun ma ka siiakanti haruharva.)

Tõdesime, et meie vajadustele vastav masin (see kõige suurem, 14 komplekti mahutav, säästlik ja väliselt roostevaba) maksab nii natuke üle 10 000. Ja selle hinnaklassi masin on kõige labasem versioon, kuhu suured potid sisse ei mahu.
Kasutatud masinate netikülgedel ei rabanud hinnad üldse jalust. Tartus leidus sobiv Boschi majasõber. Ära sai ta toodud seitse korda poehinnast soodsamalt. Aga vist sai eelmise või üle-eelmise aasta mudel:)
Ja kodus selgus, et masinal on mingi jama... Müüja saatis mehaaniku ning muidugi oli asjatundmatu ühendus hoopis probleemi põhjustajaks. (Vahepeal jõudsin käsitsi ära pesta kolmekümne viie sünnipäevakülalise nõud)

Tänasest, hurraaa, ei kortsu kellegi õrn käenahk, nõud peseb igasuguse streigita Bosch Logixx. Selliust majasõpra ammu kasutavad tuttavad teavad aga rääkida, et uus tülide põhjus on puhaste nõude eemaldamine nõudepesumasinast...