Leivategu

Hakkan vist ka öko-inimeseks muutuma. Esimese leiva tegin jõuluks - järgisin täpselt juuretise-andja retsepti. Kahte keeksivormi mul ei olnud ja nii vajus teine leib kurvalt lapikuks. Aga Betz sai endale - sõi ja kiitis. Viimase jupi sai alles paar päeva tagasi ning see tükk oli ikka veel pehme ja isuäratav kui ebastandartne välimus välja arvata.
Vaatasin, et juuretise "parim enne" hakkab lõppema (räägivad kahest nädalast). Seekord hapendasin eelmise korra 8 h asemel terve ööpäeva. Sõtkusin pisut enam kui eelmisel korral. Ostsin poest tavalise Veski-Mati rukkijahu asemel pisut kallimat ning väiksemas pakis mahe-rukkijahu. Maltoosat lisasin julgemini ning tumeda suhkru asemel valasin taignasse tumedat siirupit. Küpsetasin hoopis ahjuvormis küpsetuspaberi peal- vormileiva asemel valmis hiiglaslik põrandaleib.
Muus osas järgisin saadud retsepti - lisasin päevalilleseemneid (parasjagu) ning pealt katsin seedimist soodustavate linaseemnetega. Leib sai mõnusalt tumepruun, parajalt hapukas ning väga maitsev. Jupikese andsin kardinaid triikinud emale kaasa ja suure osa pistsime õhtul võileibade näol nahka. Mõtlesin, et järgmisel leivateol võiks lisada tükeldatud küüslauku, aga proovida võiks ka praetud lihakuubikuid.
Mees tõi keldrist värvimistarbeid ja avastas sügisel Võru-vanaemalt saadud õunamahla karra. (Võrukeelse sõna "kard" kirjakeelne vast on vist "plekist piimanõu või -tünn") Minu leivateost inspireerituna lubas ta karrale lasta kraani külge monteerida ning proovida peatselt koduõlut valmistada.

Suuremas osas möödus päev nagu eilnegi magamistuba remontides. (Suusatama ei saanud ka täna - reedel sain suusatades köha ja see tõesti vaevab) Kui eile hilisõhtul lõpetasime vana tapeedi lammutamise ning lae värvimisega, siis täna hommikul alustasime paanide lõikumist-mõõtmist. Töö vahele mahutatud leivategu ning lõunasöök emaga, samuti põrsiku saabumine Kurgjärvelt venitasid tapetseerimise lõpu üheksa peale. Päris valmis ei saanudki - üks rull materjali jäi puudu. Ja nagu esimese korruse tegemiselgi trambin ma nüüd jalgu - mina ei taha neid vanu kardinapuid ja koledaid beežikaid kardinaid! Tahan ühevärvilisi pimendavaid ruloosid ja uusi moodsaid kardinaid. Ja homme võtan poeskäigu ette!

Algav päev on üks kummaline esmaspäev, kui üle mitme nädala pean saatma lapse hommikul kooli, õhtul veetma tunnikese vanemate prantsuse keele tunnis, et saadud tarkusi Notsuga jagada. Pubekas sõidab matemaatika abitundi.
Laagrist saabunud Nots on muutunud - kuidagi tõsine ja iseseisev. Tuli koju, teatas, et teeb endale trennist puhkepäeva - treeneriga räägitud. Ilma igasuguse meeldetuletuseta kordas üle prantsuse keele, tänas vahetatud raamatupaberite eest ja pakkis koolikoti. Tibi suhtus arusaavalt isegi kassi väntsutamise keeldu. Väidetavalt on pesemist vajavad riided pakitud ühte ja puhtad teise spordikotti. Uskumatu, et ta on vaid seitsmeaastane!

Koolivaheaeg on lõppenud ning kodumaja tuled süttivad päris kottpimedas, juba kell 7. Kellel algab III veerand ja kellel on lõppemas II semester.