Kui pada katelt sõimab...

Eriarst saatis mind perearstile - et kuus nädalat vaevav köha ei ole väga normaalne. Perearst oskavat kindlasti hoopis paremini kopse kuulata. Venitasin nädala ja registreerisin internetis - järjekorra pikkuseks poolteist nädalat. (Tegelikult saanuks ma ka kiiremini - kui arstile helistada, leiab ta aja kindlasti järgmisel kui mitte samal päeval).

Mu perearst on jälginud mind nii umbes kakskümmend viis aastat. Alguses oli ta ametinimetuseks küll rajooniarst, umbkeelne venelanna. Aastatega on ta küll keele korralikult omandanud, ent tal on jätkuvalt lihtsam rääkida vene keeles. Ja minul ei ole vahet, nii me temaga kahes keeles vaheldumisi kõnelemegi.

Perearst vaatas mind nagu ilmaimet. Noh, et kas eriarst ise mingeid analüüse ka tegi. Muidugi tegi! Kus need on? Eriarsti arvutis.
Azo. Perearst, südamlik venelanna, solvus. Ja mahedas vene keeles läkitas ta eriarsti sinna ja tänna - et keegi ei hooli, puudub veel, et perearsti õlule pannakse ka operatsioonid ja sünnituste vastuvõtt... (originaalkeeles kõlab see hoopis ägedamalt). Ja kui tema peaks kuskilt andmebaasist ka minu analüüsitulemused leidma, siis tõenäoliselt jookseb enne kokku arvuti kui jõuab analüüsidesse süveneda.

Sain lipiku kabinetti number seejatoo, vereanalüüsile. (Minu perearst ei ole saatekirjadega kitsi, ka analüüse teeb irisemata.)
Vereanalüüsi kabinetis ei loogelnud Medicumile omast paarikümnepealist järjekorda. Verevõtja-õde vaatas arvutis analüüside lehte ja uuris, millal ma sõin.
/Kaks tundi tagasi/
/Miks see glükoositest määrati?/
Glükoos? Glükoosi mul just määrati, eriarsti juures, see on korras/
No on alles perearst! Miks tal siis seda oli vaja välja kirjutada? Niikuinii on need ju valed!

Lippasin perearsti poolt uuesti läbi. Sain nohurohu, mille õde kõrvalkabinetist tõi. Silditu. Maksis kakskümmend krooni ja lõhnas samamoodi nagu see, mida ema mulle lapsena vatitikkude abil ninna pani. Saatekiri pulmonoloogile. (Nu a na vsjotaki). Jätsin perearstile oma numbri (no jesli otvet uze zavtra budjet).

Ja andsin endale lubaduse, et ei lähe perearstile niipea.
(Kui ma end vihastada tahan, võin köögiaknast otse naabri prügikasti vahtida. Või kahe lumehunniku vahelt üle tee üritada minna.)

Vägisi kipub pähe mõte, et meditsiinisüsteem on üdini mäda.