sanatooriumist, ujulestadega

Vedasime sanatooriumisse läpaka kaasa. Sealne traadita võrk oli aga katkendlik ja kiirusevaba. Lisaks ütles üles ka vana läpakas ise.

Nii ei saanudki ma kirjutada, et õhtuses ETV ilmateates paistab just Narva-Jõesuu kohal päike! Kollast kiirtega päikest on kujutatud ka nende vapil.

Ida-Virumaa on üks äraütlemata kummaline ja omaette auraga paik. (Satun sinna hoopis harvemini kui näiteks Egiptusse...) Eestlaste Eesti kipub ju lõppema Rakvere teeristil. Ja edasi... Edasi tulevad masendav Kohtla-Järve ja hooajaline Valaste juga ja siis vist ongi riigipiir... Üldlevinud arvamusena ei saa Narvas riigikeelega hakkamagi.

Kui lühidalt kokku võtta, siis saime Narvas ja Narva-Jõesuus kenasti Eesti keeles hakkama - käisime mõlema linna muuseumites, lisaks ka Narva Aleksandri kirikus. Pisut isegi poodlesime (ja nii suuri ning uhkeid kaubanduskeskusi ei osanud Narvast küll oodata). Idavirulased on avatud ja lahked - sanatooriumi teenindus slaavilikult sõbralik ent mitte pealetükkiv. Kolm sööki päevas kasvatasid piisavalt pekki...
Veeprotseduuridest ei taha ma tükk aega kuulda - keskmine päevakava nägi ette lisaks muudele protseduuridele ravivanni. Avastasin esmakordselt enda jaoks jõusaali koos jõumasinatega (minu lemmikuteks osutusid liikuv jooksulint ja aparaat, millel sai samuti joosta, erinevus lindist seisnes lisaks käekangide olemasolus). Higi lahti saanud, kolisime saunamaailma ehk siis vee- ja saunakeskusesse. Ja toas tegime kah sauna - makstud ju oli :)) Lisaks protseduuride hulka kuuluv vesiaeroobikalaadne liikumisravi, mis päeviti kattus ravivanniga. Ja peamine sanatooriumis kasutatav rõivaese oli hommikmantel komplektis ujumisriiete ja kroksidega. (Kroksides ja plätudes liikujat saab eristada kaugelt - esimesed kriuksuvad, teised plaksuvad märjas olekus jalas)

Jalutasime mööda kuulsat kilomeetritepikkust liivaranda, imetlesime lagunenud puitpitsvillasid. Kohalikus koduloomuuseumis lasime fotode toel fantaasial lennata minevikku, mil Narva-Jõesuus suviti korraga 40 000 suvitajat puhkas :)

Äge oli. Paraku keerasime autonina täna hommikul Tallinna asemel Võru poole. Force majore kaheksakümnekahesel :S Aga värskeks puhanud vaimuga on temagi muresid kergem lahendada. Ja homme laekume kõik korraga - kaks sanatooriumis viledaks kulunud ja ujulestad kasvatanud puhkajat, suusalaagris sitkemaks ja iseseisvamaks muutunud Notsu ning sõbrannadega tuuritanud pubekas.
Maailma suurimad tänud neile, kes meie loomaaia eest hoolitsesid!