teisipäev, 20. aprill 2010

Kalapulgavaras:)

Bernhardiiniplika tervitab mind ilmast olenemata koduuksel. Kui ta just saabumist sisse ei maga - vanusest sõltuvalt seda ikka aeg-ajalt juhtub. Tibil on tekkinud rumal komme toppida oma XXL suuruses koon saabuja kotti. Noh, et äkki antakse midagi... Mina omakorda üritan rumalate kommete võõrutusravi.

Vedasin suured poekotid ükshaaval autost ukse taha ja seejärel samamoodi tuppa. Järgmise järele tulles märkasin baleriinisammul hiilivat bernhardiini üliettevaatlikult nurga taha kadumas. "Betti, Beeeetz...." Vaikus. Kappasin järele. Avanenud vaatepilt ajendas ebapedagoogiliselt vastu koonu äsama. Suuured kurvad silmad vaatasid väga häbelikult maha kui lõugade vahelt kalapulgapakk õrnalt jalge ette pandi. Ei mingit vastupanu. Ei mingit urinat. Tõmbas hoopis saba jalgade vahele ja tippis tasakesi kuuti ära.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar