reede, 23. juuli 2010

Tere, helesinine unistus vol2

Ja nüüd ei olegi mingi probleem õhtul näiteks Kloogale ujuma sõita. (Või peale Keila-Joad asetsevasse RMK telkimiskohta Meri... miskiasi). Peale pakkisime turvahälli, selle rattad ja vankrikorvi juhuks kui jääme kauemaks. Mitut rannarätikut mahutav kott rändas vabalt pagasiruumi. Kellelgi pole enam kitsas - üks sõneluste põhjus vähem.

Meesisend kiidab, et ei pea muretsema pea löömise pärast vastu katuseluuki. Mina rõõmustan, et ei pea enam nagu taburetil istudes sõitma (Huvitav, millal nad viimati Opelite istmeid tuunisid, meesisendi tööautos on tagumikualune veelgi ebamugavam kui Corsas).

Õe suvilas parkisime kolm põlvkonda V70-neid kenasti kõrvuti. Õe vana Volvo, sirgete tagatuledega V70 Classic on Eestis üpris väsinuks sõidetud. Õemehe tööauto, täisvarustuses süsimust V70 lõhnab veel tehase järele. Ja keskel siis meiekas - baierlasest eelmise omaniku jaoks päevinäinud, kuid meile täitsa uhiuus.

Ausalt, ma ei mäleta, millal mõni ese oleks nii palju rõõmu valmistanud kui see mahukas auto:)

2 kommentaari:

  1. Meremõisa. Selle randa viiva tee ääres on muide ootamatult palju mustikaid... (ootamatult sellepärast, et seal käib ju mustmiljon inimest. aga mustikad on korjajate vastu hetkel selges eduseisus)

    VastaKustuta
  2. Jahh...kui muidu tekib veel aeg-ajalt selline keskkonnasäästlik tuhin, et väike ja säästlik auto oleks parem, siis kui töösõitu minnes on vaja ühe jutiga ära viia kaks suurt koera, kolm suurt kohvrit, mitu inimest...kaob see säästlikkus kus kuuskümmend ja mugavus jääb peale.

    VastaKustuta