Munalaiul on alati tuuline. Suveõhtutel on kolmele küljele avanev merevaade imekaunis, sügistormides aga pehmelt öeldes jahe. Rannale pääsemine nõuab kummikuid - pilliroos hulbib juba laine. Koltunud rohi, lõputu tuul ning miskipärast puuduv elekter ei soosi ööbima jäämist. Njah.
Lõpetasimegi hooaja - sel aastal oleme laiul puhanud kahel korral - esimesel korral viisime asjad ja nüüd tõime samad koju tagasi :)
Tagasi sõitsime pisukese ringiga. Leidsime abajast koguneva luigeparve. Ma olen harjunud, et üle majakese lendab luik, paar, kolm. Aga madalas merevees ujus kümneid. Luiged läinud... ?
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar