Vastuvoolu

Umbes poolsada kilomeetrit enne Tallinna pidurdas meesisend tee äärde ja kamandas mind rooli - temal vajuvat silm kinni. Panin ohates kudumistöö kõrvale - olin Tallinn-Tartu-Võru-Kurgjärve-Võru-Põlva-Tartu-Ardu liinil kudunud Notsu sallist valmis päris suure jupi.

Niisiis poolsada kilomeetrit kogemust kella poole viie ja viie vahel ehk maale siirdumise tipptunnil vastassuunas. Vajutasin Helesinise Unistuse liikuma miski Passati taha. Passatimees liikus kriipsupealt 90-ga ja kiirusepiirangu järel kriipsupealt 70-ga, ning paigas, kus 70 muutus 50-ks, pidurdas ta taas järsult. Roolimiskogemus soovitab sellistest tegelastest suurema kaarega mööduda. Ja tagaiste tänitas kaasa, et selle passatitagumiku vaatamisest on tal juba kopp ees. :)
Ootasin olematut võimalust kaheksateist kilomeetrit ja tõesti - pidev autovool ei andnud mulle vähimatki lootust. Katkematult ja agressiivselt veeres nädalavahetuse maakate autoderivi Tallinnast eemale.
Peale Koset keeras Passatimees ise kõrvalteele. Ja tema järel tegin endalegi ootamatult järsu roolipöörde paremale minagi, sest miski tundmatu "lennuk" üritas mind rammida. Heh:S Ma vist reageerisin automaatselt, sest kõrvaliste röögatas vahetult peale manöövrit. Alles seejärel sain aru, et laupkokkupõrkest jäi puudu tolmune teepeenar, millele Helesinise Unistuse parema külje rattad hetkedeks toetusid.. Juhitavuse test sai läbitud - Volvo on hea:)
Sigademaa. Tallinnani targutasime niisama. Autodest ja juhtidest. Hämarus takistanuks kudumistöödki.