teisipäev, 2. november 2010

Piinlik lugu - mõlkis...

Lõunaosariikides asuvate talvesaabastega vedanuks me välja umbes jaanuarini. Sestap asusime uute rehvide otsingule. Lõppeks sain soodsa hinnapakkumise - neli tuttuut Dunlopi naelrehvi maksid letihinnast oluliselt vähem. Pidin viima Helesinise Unistuse rehviteenindusse.

Lükkasin tagasi teenindusepoisi pakkumise auto sisse sõita ja ajasin Unistuse ise garaažiuste vahele. Poja porises tagaistmel pahuralt ja ma juba istusin turvavöö kinni ja mul ei olnud plaanis minna "kohvisaali" ja... tegelikult suudan ma viimasel ajal isegi kanalile sõita ja misiganes. Igatahes tegin ma ränga vea, sest sekund hiljem tundus miskit pehme olevat. Pehmeks osutus Helesinise Unistuse tagauks vastu punavalgetriibulist betoonseina :S Vara keerasin oma pika pikapiga...
Sitt päev, valge mees, ütlesid indiaanlased enne valge mehe ära söömist miskis seikluspõnevikus. Noh tuttuued Dunlopid on hea hinnaga all :D:D:D
Teenindusepoisid lükkasid plekist mõlgi välja, aga poleerimisega siin ei pääse. Läheb värvimisse.

/Järgneb roppude sõnade rivi... ja punastus/


Edit päev hiljem:
Hommikuks oli üks tagumine rehv tühi. Pumpasin käsipumbaga täis ja sõitsin rehvivahetusse tagasi. Kruvi oli sees...

2 kommentaari:

  1. Meil on auto juba teist nädalat remondis. Põhjus on selline, et ei julge kirjutada, paneb ka punastama. Ja remondi hind paneb nutma. Mis teha...

    VastaKustuta
  2. Ma kriipisin ka kunagi oma peaaegu viiemeetrise Peugeot 40 pikapi niimoodi Kristiine parkimismajas ära, pärast oli kole piinlik. Rohkem mõlkimisi polegi pea olnud, ptüi-ptüi-ptüi. See pikk saba on jah kitsastes kohtades nuhtluseks ja vajab harjumist.

    VastaKustuta