esmaspäev, 27. detsember 2010

Jõulusöökide jäägid

Pidudejärgne toidulaud on nukker - sööme järjekordselt süütundest peotoitusid. Külmkapis ootab sööjat kahekilone ahjupraad (meesisend valmistas ideega, et jõuluks peab ikka siga laual olema). Mõtlesin selle viiludeks lõikuda ja ära külmutada - teinekord hea kiirelt soojendada... ? Tirisin pühadeks koju suure karbitäie soolalõhet - noh, et kui me Mujalt jõululauast tuleme, tahaks midagi kergemat... Nüüd topin endale hommikul ja õhtul lõhesaia sisse. Meesisendi toodud kalamarja sõime esmalt supilusikaga, seejärel teelusikaga ja lõpuks "sai igaüks ühe kohustusliku kalamarjasaia". Ja siis veel delikatess-seened, angerjas, miski Võrumaa X-metsa marineeritud seened... Ülimaitsev tort, mille ema valmistas. Hapukapsast ja singist ma ei räägigi.

Valmistasin täna oliivide ja kapparite ja lihade sekserist seljanka. Tuli maitsev, arvestades, et tegin esimest korda elus. Viskasin Mujalt kaasa antud toidud naabrite koerale (sõi isukalt). Isegi külas käisin oma isikliku kartulisalati potiga...

Vastikud söömispühad, mõtlen ma igal aastal. Ja umbes päev hiljem luban järgmisel aastal teisiti teha, ent reaalsuses ei muutu miskit.

Peale Betzu vikerkaare taha minekut oleme hakanud toitu konkreetselt ära viskama. Lõunasöögist jääb tavaliselt üle pool portsu. Sellest ei jagu kellelegi soojendamiseks. Naabrite koer on Betzust hoopis valivam ja päris-kodutuid või peaaegu kodutuid padujoodikuid meie kandis mu teada ei ole. Töökoha lähistel nad olid ning mõnikord viisin neile söögikraami ja riideid. Aga sinnakanti ma ju enam ei satu ning spetsiaalselt sõitmiseks on see liiga kauge.
Nüüd maadlen ma masendusega, sest ma ei sobi tarbimisühiskonda oma toidukäitlemise harjumuste poolest.

2 kommentaari:

  1. Kle, ma võin Sulle appi tulla lõhet sööma :)
    Aga liha tasub tõepoolest ära külmutada, teinekord hea kasvõi supi sisse panna. Seenepurgid seisavad aastavahetuseni küll.
    Oma koera pirtsutamisega olen ise ka vahel hädas, aga praegu vaatan, et läheb sisse kõik (isegi kartul, mis muidu mitte) ja kauss on puhtaks lakutud. Selge märk, et külma on oodata, kogub rasvakihti naha alla... Seega praegu võtan lisatoidu heameelega vastu...
    Aga kui kodutuid või muidu näljaseid otsid, siis üks koht, kust nad manti käivad võtmas, on "pilvelõhkuja" prügikast. Seega jäägid karbiga kotti ja kott möödaminnes sinna värava külge riputada, kaob tunniga.

    VastaKustuta
  2. Mina oskasin sel aastal nagu liigagi kooner olla, tegin küll enda arust üüratu koguse toitu viie inimese jaoks, aga kuna vanem generatsioon võttis midagi kaasa, poiss on võimeline terve tordi silmagi pilgutamata nahka pistma, siis olime juba pühapäeva õhtuks staadiumis, et polnudki midagi nagu väga süüa ja poodi ka ei pääsenud. Praekartulid aitasid hädast välja.

    VastaKustuta