Mahakulunud mustriga jope lugu

See on nii positiivne ja harjumatu, et ei saa kirja panemata jätta.

Kevadel, kui aega veel laiemalt käes oli :), külastasin üht laomüüki. Näppisin mitut eset ning korvi sattus jope. Igati kena beež isend. Olin samast kangast täiskasvanute suuruses jopet juba pärispoeski vaadanud ning ennast ületades tagasi stendile tõstnud. Lapsel oli aga jopet tõesti vaja ning võtsin ettenägelikult number suurema.

Eelmisel aastal nappis kandmisaega, kuid silma jäi jopelt kahtlaselt maha kuluv muster. Ilusast beezikirjust sai ilmetult laiguline porihallikasvalge... Rõivakangastes haritud meesisend irvitas mu kimbatust ning soovitas odavatel müükidel raha raiskamata jätta. Jope aga jäi. Et mahakulunud mustriga jopega oleks linnas piinlik, tarbis Notsu seda koduselt. Nädalavahetusel pesin jopet ning minu üllatuseks kulus muster maha ka seljalt ja õlgadelt... Meesisend oletas, et tegemist on mittemüüdava näidisega.

Võtsin end kokku ja helistasin laomüüki korraldanud maaletoojale. Pikemalt ei pidanud kirjeldama - telefonile vastanud boss ütles, et võtku ma jope kaasa ning tulgu nende kontorisse oma rahale järele.
Kontrollisin, kas kuulsin ikka õigesti:) Jätsin ju tšekigi võtmata ning tasuda sai vaid sularahas... Mis seal´s ikka - kui poisil palaviku maha saan sõidan Five Seasonsi kontorist läbi.