Lõunaosariikide-kodu on sügisel niiske ja kõle tondiloss. Üksi on seal kõhe ja kedagi kaasa ma ka ei suutnud seebitada. Laps otsustas sportlik olla ja Kurgjärvele siirduda. Meesisend lubas, et äkki nädala teises pooles... Ma püüan teda mõista, sest kahe lääbakil-nädala järel puhkusest rääkida ei ole arukas.
Igatahes on tore seegi, et järgmisel nädalal pakutakse meie koduköögis vaid üks soe söögikord päevas või luuserdab kokk üldse. Veel on puude otsas mõned lehed ja lilled on öökülmast võtmata. Lisaks on mul nohu ja köhalaadne ning spaadesse-muidu rändama hing ei ihkagi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar