Notsu kooliõpik tutvustas juustusorte: brie, camembert ja roquefort. Mõnusas poeloos arenes dialoog kus tegelasteks lapsest ostja ja poemüüja
-Ema ütles, et kui ma juustu nime ära unustan, mõtleksin muusikale, mida kõige rohkem armastan.
- Ja missugust muusikat sa armastad?
- Rokki!
- Siis palus ema ju roquefort´juustu osta!
Järgmises jutukeses sõid lapsed hommikuti vahva nimega juustu "la vache qui rit". Piltki äge - juustukarbil naeratab laialt kõrvarõngastega lehm.
Notsu arvas, et võiksin järgmisel poeskäigul pakikese tuua. Oh häda ja viletsust... Nädala jooksul olen kapanud erinevates suurtes hüper-supermarketites. Mida aga pole on naerva lehma juust.
Stockmann, Ülemiste Rimi, Mustika Prisma, Järve ja Kadaka Selverid... Juustuletid neis poodides on pikad ja silme eest kirjuks kiskuvad. Aga SEDA juustu ei ole.
Ja kuskile välismaale pole ka plaanis sõita. Ja Notsul on SEE juust eluunistuseks muutunud. Masendav.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
See "La vache qui rit" on sulatatud juust. Ei hiilga millegagi peale nime.
VastaKustutaMe tuleme märtsi lõpus Eestisse, võin sulle tuua seda naervat lehma:)
VastaKustutaIngrid
Ingrid, elupäästja :)
KustutaJärgmises klassis tuleb frantsuse geograafia ja veinipiirkonnad? :)
VastaKustutaMuide, naerva lehmaga sulajuustu on siin Prahas ka, kas soovid naturaalset, paprikaga või singiga?
VastaKustutaKui mulle pühapäeval veits enne keskööd lennujaama vastu viitsid tulla, saad notsi hommikul sellega kohe üllatada :)
No kui Kukpailt saate ja maitseb, siis ma võin märtsi lõpus uue laari kohale tuua:)
VastaKustutaIngrid