Avarii. Sündmuspaigalt lahkunud juht.

"Ääää, kas see on Porche?", näitas Notsu näpuga autotreilerilt maharonivale punasele sportautole. Ma hetkeks isegi mõtlesin, miks hiigelpikk treiler parkis end Tondi K-Rautat läbivale teejupile Tuisu tänava ja Järvevana pikenduse vahel. Veerandtund hiljem, lillekastide võrra õnnelikumatena, olime sekundi murdosa jagu vales kohas sama treileri kõrval. 

Land Roveri maasturit juhtinud meesterahvas leidis, et mu Ford Galaxy pisiauto peaks talle ilmselgelt teed andma. Hoolimata tema suunavööndis paiknenud takistusest. Võib-olla oleks ma seisatanudki, kuid venisin juba pika  treileri kõrval ning tagurdamine sellises situatsioonis olnuks rumal manööver. Igatahes arvas too šatään meesterahvas, et mahub läbi. Ei mahtunud. Taguotsa plastikdetail riivas mu valget tagatiiba. Edasine on labane ja lühike - armeeroheline/ beez / hall sõiduk, riikliku numbriga 657, tähekombinatsiooni viimase tähega tõenäoliselt "M", lülitas välja parklasse viidanud suunatule. Võimas mootor möirgas kui juht vasakut külge ette võttes Järvevana pikendusele kihutas. Minu taga veninud sõiduki juht möönas kokkupõrke toimumist, kuid numbrit ei näinud temagi. 

***

Hea sõber, endine politseinik ütles, et mul on piisavalt infot politsei andmebaaside tarbeks. Iseasi, kas menetleval uurijal jagub viitsimust otsida ja analüüsida. Land Rover polevat õnneks eriti levinud mark.

Hea sõber soovitas vaadata Google´i tänavavaadet, leidmaks kaameraid. Ei leidnud. Helistasin Signaali, kuid fooripostide otsas olev osutus muuks.  K-Rauta valvab vaid majja sisenejaid. Tammsaare ärikeskus möönas, et kaamerad on, ent ilmselt ei ulatu. Kutsusid aga lahkesti salvestust vaatama.

***

Jooksin jalad rakku.  Issanda loomaaed on rikkalik ning üks sündmuspaigalt lahkunud juht kirevdab seda veelgi.  Vihale ajas mind politsei suhtumine.

Esimalt registreeris 110 juhtunu. Paluti kirjutada avaldus kas Rahumäel või internetis. Väsinud väikelapsed ei ole ootesaalides just meeldiv kontingent ning toimetasin päeva õhtusse. Rahumäel võttis mind vastu korrapidaja, kelle eraelu rikkuma saabusin. Korrapidaja-proua pidas häirimatult telefonikõnet, milles siunas oma korteriühistut. Aadress jäi hoomamata, kuid detaile ühistu juhtimisest võiks jagada. Sekkusin vabandades peale viieminutilist ootamist. Käsi pandi torule ning mulle öeldi, et "liiklus" lõpetas töö juba hommikul, kui minu avarii juhtus. Proua pakkus valget paberit, kuid loobusin. Seepeale sukeldus ta taas oma ühistu teemadesse ja ma sõitsin koju.

Avasin politsei kodulehe ning asusin otsima. Menüü "nõuanded" alamenüüga "kannatanule", "liiklus", "teata liiklusõnnetusest"... Ei mingit blanketti. Et kliendiinfo telefon töötab vaid tööpäevadel, valisin 110. Sain teada, et tegemist on operatiivinfo numbriga ning nemad ei tea ega tahagi teada. Ma olen jonnakas ja vastik - valisin numbri uuesti. 

Kuus minutit tihedat tööd ning juba ühendatigi mind prouale, kes lahkesti uuris, miks ma helistan... Et liiklusõnnetuse puhul palutakse lahkesti täita blankett "varavastased kuriteod". No armas, natuke ju nagu olekski... Rööprähklemise meistrina täitsin blanketti, kuniks tädike meenutas, et esmalt salvestada, et muidu ei saa digiallkirjastada. Nojaa. Ja alustasin siis otsast peale - mina, ja minu sõiduk...

Kolmteist ja reede. Täismäng.