Kui politseipoiss mind koduteel peatas, näitas ta konkreetselt kiirusmõõdiku näitu. Olin ületanud lubatud sõidukiirust täpselt kahekümne km/h võrra.
***
Dokumentide kontroll. Pisut mõtlemist ning ta saabus tagasi avatud autoakna kõrvale. Ilmselt toetas mõlemad kannad vastu maad, sest hääl oli selge, konkreetne ja karm. "Teil on endal imik autos ja kihutate täiesti mõtlematult. Proua, jätke endale igavesti meelde, et te seda enam eales ei teeks!" Ja mu dokumendid ulatati tagasi. Ilma trahvita, isegi ilma igasuguse kirjaliku hoiatuseta.
Saanuks ma trahvi, kiruksin riiki ja valitsust. Täiendaksin silm krillis Rahandusministeeriumi kontot. Ja leiaksin krõbeda sõna ametile, kes tollele sirgele ja inimtühjale teelõigule suuremat kiirust ei luba. (Arvestades, et viimase kümne aasta jooksul olen seda täpselt viiekümnega läbinud ühe korra - täna. Peale saatuslikku kohtumist muidugi. Lisaks ei tea ma kedagi, kes teaks kedagi, kes seal kiirust ei ületaks. Liikusvoog on selline.)
Peale moraaliloengut vaatan väga häbelikult maha, tunnen end süüdi ja leian, et politseionudes leidub raskete aegade kiuste inimlikkust. Ma luban edaspidi olla liikluses hoopis tähelepanelikum. See vestlus täitis oma eesmärki - liikluspolitsei peabki ju liikleja korrale allutama.
teisipäev, 23. november 2010
pühapäev, 21. november 2010
Tigu kudumistööl
Hakkasin Notsule salli kuduma. (Kindad ja mütsi sokutasin targu (vana)emale tegemiseks.
Esmalt tundus, et jaanipäevaks saan valmis. Kuu jooksul valmis kakskümmend viis sentimeetrit kahekordset salli ning tundub, et saabuvaks jaanipäevaks vist ikka päris valmis ei saa. :S (Kesse tark oli, kes poest sokilõnga salli jaoks soetas? Vaatas, et ilus ja sobibki saabaste värviga. Nüüd tuleb kududa varrastega nr 2,5.)
Vahepalaks - (vana)emal on üks tokk lõnga kinda kuju võtnud, kuigi tema alustas minust paar nädalat hiljem. Juba uuris ta mütsi tegumoodigi.
Esmalt tundus, et jaanipäevaks saan valmis. Kuu jooksul valmis kakskümmend viis sentimeetrit kahekordset salli ning tundub, et saabuvaks jaanipäevaks vist ikka päris valmis ei saa. :S (Kesse tark oli, kes poest sokilõnga salli jaoks soetas? Vaatas, et ilus ja sobibki saabaste värviga. Nüüd tuleb kududa varrastega nr 2,5.)
Vahepalaks - (vana)emal on üks tokk lõnga kinda kuju võtnud, kuigi tema alustas minust paar nädalat hiljem. Juba uuris ta mütsi tegumoodigi.
neljapäev, 18. november 2010
kedagi, kes teaks kedagi, kes...
Lugesin ühe Loo kokkuvõtet. See ootab avaldamisjärjekorda ja üksikasjad ei kuulu seetõttu avaldamisele. Lugu liigutas mind ja teisi adressaate hingepõhjani. Kahjuks olid read paberil ühele inimesele elu ja surma küsimus. Eluvõitluses oli ta läbinud mitmeetapilise bürokraatia Kolgata tee ning saavutatud riikliku rahastamise. Vaheetapis oli ta kodugi müünud. Ja viimaseski vaatuses kirjutanud ettevõttele, kelle mõnetuhandeline teenus elu poole tagasi aitaks. Kirjutanud oli tema nimel ka Neljas Võim. Aga hiigelfirma vaikis. Seda lugedes teadsin, et tean inimest, kes omakorda teab inimest... Ja veerand tundi hiljem oli kinnitus olemas. Selle otsustaja-inimese süda on õige koha peal.
Mitte et ma end nüüd suure ja tugevana tunneks. Mõtlema pani ebaõiglus. Asju, mis peaks olema elementaarsed nagu tugevamate abi nõrgematele, meie ühiskonnas ei eksisteeri. Küüned hoitakse enda poole ning toimivad tutvused ja altkäemaks. Saavutamiseks peab tundma õiget inimest. Või teadma kedagi, kes tunneb kedagi, kes tunneb... Või olema põhjatult nahhaalne... Ja mis seal salata - olen isegi helistanud mobiilinumbrile, mis vastaspoole ametnikule kättesaamatu. Nukker, et viimasele sarnaste tõdemuste avalik väljaütlemine ei ole taunitav, vaid tavaline.
Oma väikesest nabast vaadates veereb elu nagu hernes. Järele mõeldes veereb vaid seetõttu, et tead õigeid inimesi või tasud ise kasulik olles. Eraettevõtlus ju... Meenub, et mullegi on poolvõõrad helistanud ja meesisendile ja mõnikord hilisel tunnilgi või puhkepäeva varahommikul.
Meenus miski eelmise aasta tõsielusari, kus inimesed püüdsid meeletust võlakoormast vabaneda. Imestasime siinpool ekraani, kuidas ometi. Njah. Neil ilmselt, nagu tänase Loo peategelaselgi ei olnud kedagi, kes teaks...
Brr... Niiväga tahaks maailma parandada. Unistustes võiks ka keskastmetöötajatel olla süda õige koha peal.
Mitte et ma end nüüd suure ja tugevana tunneks. Mõtlema pani ebaõiglus. Asju, mis peaks olema elementaarsed nagu tugevamate abi nõrgematele, meie ühiskonnas ei eksisteeri. Küüned hoitakse enda poole ning toimivad tutvused ja altkäemaks. Saavutamiseks peab tundma õiget inimest. Või teadma kedagi, kes tunneb kedagi, kes tunneb... Või olema põhjatult nahhaalne... Ja mis seal salata - olen isegi helistanud mobiilinumbrile, mis vastaspoole ametnikule kättesaamatu. Nukker, et viimasele sarnaste tõdemuste avalik väljaütlemine ei ole taunitav, vaid tavaline.
Oma väikesest nabast vaadates veereb elu nagu hernes. Järele mõeldes veereb vaid seetõttu, et tead õigeid inimesi või tasud ise kasulik olles. Eraettevõtlus ju... Meenub, et mullegi on poolvõõrad helistanud ja meesisendile ja mõnikord hilisel tunnilgi või puhkepäeva varahommikul.
Meenus miski eelmise aasta tõsielusari, kus inimesed püüdsid meeletust võlakoormast vabaneda. Imestasime siinpool ekraani, kuidas ometi. Njah. Neil ilmselt, nagu tänase Loo peategelaselgi ei olnud kedagi, kes teaks...
Brr... Niiväga tahaks maailma parandada. Unistustes võiks ka keskastmetöötajatel olla süda õige koha peal.
teisipäev, 16. november 2010
"Eesti Postil" uus teenus
Saatsin tigupostiga kirja. Jalutasime Buuga postkontorisse, kaasas adresseeritud kaalumist vajav ümbrik. Järjekord. Müüjatädi uuris minust eespool ümbriku ulatanud mammilt, kas kleebib ise margi kirjale. Mammi nõustus.
Sama küsimus esitati ka mulle. Vastuküsimust on ebaviisakas esitada, aga uurisin, mis vahet sel on. Selgus et "teenus" maksab 50 senti.
Vaatasin veebist hinnakirja. Kodumaise kirjade hinnakirja viimasel real pakutavate lisateenuste hulgas see ongi. Mida kõike nad välja ei mõtle...
Hinnakirja lugemist huviga jätkates selgub, rahvusvahelised saadetised jagunevad maakeelse lennu- ja maaposti asemel prioriteetseteks ja mitteprioriteetseteks... Viimased liikuvad hinnakirja kohaselt kiiremini. Ilkuma kisub see "prioriteetne" "lennuki" sünonüümina.
Sama küsimus esitati ka mulle. Vastuküsimust on ebaviisakas esitada, aga uurisin, mis vahet sel on. Selgus et "teenus" maksab 50 senti.
Vaatasin veebist hinnakirja. Kodumaise kirjade hinnakirja viimasel real pakutavate lisateenuste hulgas see ongi. Mida kõike nad välja ei mõtle...
Hinnakirja lugemist huviga jätkates selgub, rahvusvahelised saadetised jagunevad maakeelse lennu- ja maaposti asemel prioriteetseteks ja mitteprioriteetseteks... Viimased liikuvad hinnakirja kohaselt kiiremini. Ilkuma kisub see "prioriteetne" "lennuki" sünonüümina.
pühapäev, 14. november 2010
katsikulised, vol x
Katsikulised käivad meil vist põhikooli lõpuni välja... :) Ja mõned katsikulised on üle andnud kingi, ent traditsiooniline kohv-kook on pakkumata.
Eile saabus meesisendi sõber koos oma tütrega. Peaaegu otse Ahvrikast, kus ta hiigelsuure kaubalaeva esimese kaptenina vähemalt pool kalendriaastast seilab. Mulle meeldivad tema piraadi- ja tormi- ja päästelood. Eks aastatega juhtu nii mõndagi. Ja ei tundu kaugsõidukapteni ameti nii romantiline midagi kui nädalate kaupa vaid sinine ookean vaateväljas terendab.
Mõned katsikukingitused on praktilised ning meenutavad kinkijat igapäevatoimetuste juures. Teised jällegi omavad väärtust alles aastate möödudes. Viimaste hulka kuulub poja isiklik hõbemünt, mille tagumisel küljel urisev tiiger käesolevat tiigriaastat meenutava kirjaga. Mündike on kehtiv ka kui väärtusega üks Austraalia dollar.
Eile saabus meesisendi sõber koos oma tütrega. Peaaegu otse Ahvrikast, kus ta hiigelsuure kaubalaeva esimese kaptenina vähemalt pool kalendriaastast seilab. Mulle meeldivad tema piraadi- ja tormi- ja päästelood. Eks aastatega juhtu nii mõndagi. Ja ei tundu kaugsõidukapteni ameti nii romantiline midagi kui nädalate kaupa vaid sinine ookean vaateväljas terendab.
Mõned katsikukingitused on praktilised ning meenutavad kinkijat igapäevatoimetuste juures. Teised jällegi omavad väärtust alles aastate möödudes. Viimaste hulka kuulub poja isiklik hõbemünt, mille tagumisel küljel urisev tiiger käesolevat tiigriaastat meenutava kirjaga. Mündike on kehtiv ka kui väärtusega üks Austraalia dollar.
kolmapäev, 10. november 2010
Söögitoolijahil
Lappasin kuulutusi eesmärgiga Buule konkreetset marki söögitool osta. Märksõnadeks - kasutatud, kuid puhas ja terve. Beebitarbed on minev kaup - enamasti helistasin hilinenult, toolid oli jõudnud uue omaniku leida. Ühega vedas - kuulutus oli värske, aga pakutav maksis oluliselt rohkem kui teised omasugused.
Müüja teatas kohe alguses, et tool on peaaegu uus, sellest ka kallim ja mittetingitav hind. Tool olevat pakendatud suisa originaalkilesse. Järgnes naistejutt elukorralduse muutustest, mis ei lubanud tooli vahepealsesse kodusse kaasa võtta ning tagasi kolides olnud see juba lootusetult väike.
Ajasin Helesinisele Unistustele hääled sisse. Tool oli tõesti vähekasutatud - kriimudeta plastmass tõsteti minu silme ees originaalpakist välja. Kuniks perenaine näitas, et siiski, üks pisike viga on kaubal ka - tooli pehme põhi on kolmest kohast rebenenud. Aga mitte palju! :) Nojah, kuidas öelda lahkele perenaisele, et ma ikka seda peaagu uut katkist asja osta ei soovi. Pealegi strateegilisest kohast katkist - tooliomaniku paljad varbad venitavad aukudesse takerdudes need veelgi suuremaks.
Aaaaaaa, tegelikult on see ikka meie jaoks suur... ja sobimatut värvi (Paraku seda mudelit teist värvi ei tehtagi, ic), vabandasin lahkudes.
Ostsime Buule söögitooli rosinasilmade ja lumivalgete juustega väikese Vanja pere käest. Aga troonil Buu sööma ei nõustu - hoopis lahedam on seal istudes niisama toitu puristada.
Müüja teatas kohe alguses, et tool on peaaegu uus, sellest ka kallim ja mittetingitav hind. Tool olevat pakendatud suisa originaalkilesse. Järgnes naistejutt elukorralduse muutustest, mis ei lubanud tooli vahepealsesse kodusse kaasa võtta ning tagasi kolides olnud see juba lootusetult väike.
Ajasin Helesinisele Unistustele hääled sisse. Tool oli tõesti vähekasutatud - kriimudeta plastmass tõsteti minu silme ees originaalpakist välja. Kuniks perenaine näitas, et siiski, üks pisike viga on kaubal ka - tooli pehme põhi on kolmest kohast rebenenud. Aga mitte palju! :) Nojah, kuidas öelda lahkele perenaisele, et ma ikka seda peaagu uut katkist asja osta ei soovi. Pealegi strateegilisest kohast katkist - tooliomaniku paljad varbad venitavad aukudesse takerdudes need veelgi suuremaks.
Aaaaaaa, tegelikult on see ikka meie jaoks suur... ja sobimatut värvi (Paraku seda mudelit teist värvi ei tehtagi, ic), vabandasin lahkudes.
Ostsime Buule söögitooli rosinasilmade ja lumivalgete juustega väikese Vanja pere käest. Aga troonil Buu sööma ei nõustu - hoopis lahedam on seal istudes niisama toitu puristada.
teisipäev, 9. november 2010
Bye-bye, gaasikatel!
Gaasikatel lõpetas eile maise tee. Juba suvel jupsis, viisime remonti ja nüüd on taas miskit viga.
Meie jaoks tähendab see sooja vee puudumist. Küte meil siiski on - hommikul ärgates süütasin gaasipliidi ahju, peletasin ahjusuu eest eemale sooja pürgiva kassi ja jätsin ukse avatuks. Ülemise korruse ühe toa ukse sulgesime, teise laenasime täna ühe ja kolmandasse ostsime ühe elektriradiaatori. Kuuri kaminapuude järele ei viitsi keegi minna. Bu magas tänase öö müts peas ja õhukesed kindad käes. Notsu sai paksema teki. Ja mina otsisin välja Võru-vanaema kootud sokid.
Võtsime pakkumisi, et
* Katelt parandada
* Katelt asendada
* Osta uus, teise kaubamärgi katel
Otsust ei ole ja seni kütame eelkirjeldatud moel. Ühtlasi oleme avatud kutsetele sauna või vanni.
Bad luck või kuidas seda öeldigi. Igatahes on novembris kütte ja sooja veeta olemine hoopis teine tera kui juulis.
Meie jaoks tähendab see sooja vee puudumist. Küte meil siiski on - hommikul ärgates süütasin gaasipliidi ahju, peletasin ahjusuu eest eemale sooja pürgiva kassi ja jätsin ukse avatuks. Ülemise korruse ühe toa ukse sulgesime, teise laenasime täna ühe ja kolmandasse ostsime ühe elektriradiaatori. Kuuri kaminapuude järele ei viitsi keegi minna. Bu magas tänase öö müts peas ja õhukesed kindad käes. Notsu sai paksema teki. Ja mina otsisin välja Võru-vanaema kootud sokid.
Võtsime pakkumisi, et
* Katelt parandada
* Katelt asendada
* Osta uus, teise kaubamärgi katel
Otsust ei ole ja seni kütame eelkirjeldatud moel. Ühtlasi oleme avatud kutsetele sauna või vanni.
Bad luck või kuidas seda öeldigi. Igatahes on novembris kütte ja sooja veeta olemine hoopis teine tera kui juulis.
pühapäev, 7. november 2010
Juubel!
Pojal täitus pool eluaastat. Tähistasime vahvalt - ära söödi võileivatort, charlottetort ja kringel. Suupistetest ja veinist rääkimata. (Ausalt, mida vanemaks poja saab, seda raskem on mul ettevalmistusi teha) Ema endine kolleeg kinkis nimelise hõbelusika ning see on tõesti hiigelarmas. Ema sõbrannad tõid tellimise peale kõrge seljatoega pissipoti ning see on väga praktiline. Ja minu sõbranna :) tema abil saime ühe Eriti Vajaliku Joonise...
Kaalu-pikkuse saame kolmapäeval. Alustasime ka püreeplökkamisega. Teelusikatäis kõrvitsat ja järgmisel päeval kaks ning täna juba kolm kadus kibekiiresti. Homme katsetame hõrku maapirni ahjus hautatult. (Proovin aeda ka istutada. Lillepeenrast välja.)
Poja ei rooma jätkuvalt, vaid keerutab end lihtsalt niisama. Vahepeal saadab tema pingutusi edu ning ta liigub edasi või tagasi ihaldatud esemele lähemalegi. Silmad on pruunid ja juuksed ka.
Kaalu-pikkuse saame kolmapäeval. Alustasime ka püreeplökkamisega. Teelusikatäis kõrvitsat ja järgmisel päeval kaks ning täna juba kolm kadus kibekiiresti. Homme katsetame hõrku maapirni ahjus hautatult. (Proovin aeda ka istutada. Lillepeenrast välja.)
Poja ei rooma jätkuvalt, vaid keerutab end lihtsalt niisama. Vahepeal saadab tema pingutusi edu ning ta liigub edasi või tagasi ihaldatud esemele lähemalegi. Silmad on pruunid ja juuksed ka.
kolmapäev, 3. november 2010
Pealtkuuldud kõnelus
Vikerraadio ruulib ärkamisest tööpäeva lõpuni. Üks katke jäi tänasest programmist meelde:
Saatejuht: "No mis teile siis muret teeb?"
Helistajapapi: "Seda, et... seda et, et eurosid mahutavaid rahakotte ei ole müügil näha olnud..."
Saatejuht: "Niinii..."
Helistajapapi: "Aga noh, ega ma ei ole kuskil poes vaatamas ka käinud..."
Saatejuht: "No mis teile siis muret teeb?"
Helistajapapi: "Seda, et... seda et, et eurosid mahutavaid rahakotte ei ole müügil näha olnud..."
Saatejuht: "Niinii..."
Helistajapapi: "Aga noh, ega ma ei ole kuskil poes vaatamas ka käinud..."
teisipäev, 2. november 2010
Piinlik lugu - mõlkis...
Lõunaosariikides asuvate talvesaabastega vedanuks me välja umbes jaanuarini. Sestap asusime uute rehvide otsingule. Lõppeks sain soodsa hinnapakkumise - neli tuttuut Dunlopi naelrehvi maksid letihinnast oluliselt vähem. Pidin viima Helesinise Unistuse rehviteenindusse.
Lükkasin tagasi teenindusepoisi pakkumise auto sisse sõita ja ajasin Unistuse ise garaažiuste vahele. Poja porises tagaistmel pahuralt ja ma juba istusin turvavöö kinni ja mul ei olnud plaanis minna "kohvisaali" ja... tegelikult suudan ma viimasel ajal isegi kanalile sõita ja misiganes. Igatahes tegin ma ränga vea, sest sekund hiljem tundus miskit pehme olevat. Pehmeks osutus Helesinise Unistuse tagauks vastu punavalgetriibulist betoonseina :S Vara keerasin oma pika pikapiga...
Sitt päev, valge mees, ütlesid indiaanlased enne valge mehe ära söömist miskis seikluspõnevikus. Noh tuttuued Dunlopid on hea hinnaga all :D:D:D
Teenindusepoisid lükkasid plekist mõlgi välja, aga poleerimisega siin ei pääse. Läheb värvimisse.
/Järgneb roppude sõnade rivi... ja punastus/
Edit päev hiljem:
Hommikuks oli üks tagumine rehv tühi. Pumpasin käsipumbaga täis ja sõitsin rehvivahetusse tagasi. Kruvi oli sees...
Lükkasin tagasi teenindusepoisi pakkumise auto sisse sõita ja ajasin Unistuse ise garaažiuste vahele. Poja porises tagaistmel pahuralt ja ma juba istusin turvavöö kinni ja mul ei olnud plaanis minna "kohvisaali" ja... tegelikult suudan ma viimasel ajal isegi kanalile sõita ja misiganes. Igatahes tegin ma ränga vea, sest sekund hiljem tundus miskit pehme olevat. Pehmeks osutus Helesinise Unistuse tagauks vastu punavalgetriibulist betoonseina :S Vara keerasin oma pika pikapiga...
Sitt päev, valge mees, ütlesid indiaanlased enne valge mehe ära söömist miskis seikluspõnevikus. Noh tuttuued Dunlopid on hea hinnaga all :D:D:D
Teenindusepoisid lükkasid plekist mõlgi välja, aga poleerimisega siin ei pääse. Läheb värvimisse.
/Järgneb roppude sõnade rivi... ja punastus/
Edit päev hiljem:
Hommikuks oli üks tagumine rehv tühi. Pumpasin käsipumbaga täis ja sõitsin rehvivahetusse tagasi. Kruvi oli sees...
esmaspäev, 1. november 2010
Meie uus majasõber
Ühel kolmabal käis mul külaline. Ma ei olnud tuhat aastat Gead kohanud. Ta tõi imehead kohupiimakooki ning sisustas meie rutiinse hommiku rõõmsaks. Ja muu hulgas kiitis taevani pesukuivatit. Ütles suisa, et kui nõudepesumasina ja pesukuivati vahel valima peaks, valiks viimase.
Mina ohkasin, sest JÄLLE oli mustapesukast ääreni täis. Akna taga ladistas vihma ning nööril kuivas kes-teab-mitmendat päeva naabrite pesu. Ilma kuivenedes pole neid kodus - nagu tööinimestel ikka. Ainsaks võimaluseks olnuks mul JÄLLE elu- ja magamistoad pesumasinamärgi rõivaid täis laduda ning topeltlai voodipesu trepipiirdele sättida. Öäk. (Ainus, kes sellle niiskuse üle rõõmustab, on meie must pianiino.)
Igatahes otsustasin ma soetada kuivati, sest:
* samal päeval kuiv pesu
* mis ei vaja triikimist
* on sirge siis kui selle ka masinast mitu tundi peale kuivatusprogrammi lõppu võtad
on väikest investeeringut väärt. Pealegi vähendavat pesukuivati majas tolmu ning korjavat endasse lemmikloomade karvad. (Meesisend kahtlustab vaatlusandmete põhjal, et tema sokid sisaldavad vähemalt 50% pärsia kassi kasukat)
Täna sõitis uus majasõber kohale. Esialgu sättisime ta lihtsalt põrandale, hiljem tõstame pesutorniks. Korjan viimase pesu restidelt ja radikatelt kokku. Meie uuel koduorjal on eraldi töökava nii jalatsite, villaste esemete kui ka sulejopede jaoks. Kõiki sätteid ei jaksanudki läbi lugeda, tuleb tööle lülitada ja siis edasi (kiita?).
Mina ohkasin, sest JÄLLE oli mustapesukast ääreni täis. Akna taga ladistas vihma ning nööril kuivas kes-teab-mitmendat päeva naabrite pesu. Ilma kuivenedes pole neid kodus - nagu tööinimestel ikka. Ainsaks võimaluseks olnuks mul JÄLLE elu- ja magamistoad pesumasinamärgi rõivaid täis laduda ning topeltlai voodipesu trepipiirdele sättida. Öäk. (Ainus, kes sellle niiskuse üle rõõmustab, on meie must pianiino.)
Igatahes otsustasin ma soetada kuivati, sest:
* samal päeval kuiv pesu
* mis ei vaja triikimist
* on sirge siis kui selle ka masinast mitu tundi peale kuivatusprogrammi lõppu võtad
on väikest investeeringut väärt. Pealegi vähendavat pesukuivati majas tolmu ning korjavat endasse lemmikloomade karvad. (Meesisend kahtlustab vaatlusandmete põhjal, et tema sokid sisaldavad vähemalt 50% pärsia kassi kasukat)
Täna sõitis uus majasõber kohale. Esialgu sättisime ta lihtsalt põrandale, hiljem tõstame pesutorniks. Korjan viimase pesu restidelt ja radikatelt kokku. Meie uuel koduorjal on eraldi töökava nii jalatsite, villaste esemete kui ka sulejopede jaoks. Kõiki sätteid ei jaksanudki läbi lugeda, tuleb tööle lülitada ja siis edasi (kiita?).
pühapäev, 31. oktoober 2010
Nohu ravimisest
Me võitleme tervise nimel.
Ahistan ennast ja suuremat last sinepijalavanniga. (Notsu õiendas, et vanaema käsib ka käed vette panna.) Allusin lapse nõudmisele ning kügelesime ebamäärases poosis kohusetundlikult vanni äärel. Seejärel võtsin Buu sülle ning pugesin vannilina alla Carmolise tilkade auruvanni võtma. Hilisõhtul keerasin gaasikatlas kuuma vee maksimumi peale. Lasin veel vanni voolata ja istusime kolmekesi vannitoas. Aurutatud sai lisaks vannitoale kogu maja esimene korrus. Vahepeal maiustame Sinupretiga, pihustame-süstime ninna ookeanisoolvett Quixxi ja Pinosoli või Sudafedi. Igale leidub oma "lemmik".
Meesisend keeldus memmekatele mõeldud sinepijalavannist. Aga palun - surgu tõelise mehena angiini, ainsaks raviks Hiina kiirtoidus sisaldunud ingver. Ravi nime all soetas ta ehituskauplusest mootorsae - pidi samuti tervisele kasulikult mõjuma. (Mõjuski - istus kohe päris tükk aega oma saega ja uuris kasutusjuhendit)
Jõin teed meega - rahustas maha küll. Haigena lõime ka plaanide kausta - paksu kaustiku, kuhu said kirja mitmed koduga seotud unistused pluss mida unistuste täitmiseks tegema peaks.
Ahistan ennast ja suuremat last sinepijalavanniga. (Notsu õiendas, et vanaema käsib ka käed vette panna.) Allusin lapse nõudmisele ning kügelesime ebamäärases poosis kohusetundlikult vanni äärel. Seejärel võtsin Buu sülle ning pugesin vannilina alla Carmolise tilkade auruvanni võtma. Hilisõhtul keerasin gaasikatlas kuuma vee maksimumi peale. Lasin veel vanni voolata ja istusime kolmekesi vannitoas. Aurutatud sai lisaks vannitoale kogu maja esimene korrus. Vahepeal maiustame Sinupretiga, pihustame-süstime ninna ookeanisoolvett Quixxi ja Pinosoli või Sudafedi. Igale leidub oma "lemmik".
Meesisend keeldus memmekatele mõeldud sinepijalavannist. Aga palun - surgu tõelise mehena angiini, ainsaks raviks Hiina kiirtoidus sisaldunud ingver. Ravi nime all soetas ta ehituskauplusest mootorsae - pidi samuti tervisele kasulikult mõjuma. (Mõjuski - istus kohe päris tükk aega oma saega ja uuris kasutusjuhendit)
Jõin teed meega - rahustas maha küll. Haigena lõime ka plaanide kausta - paksu kaustiku, kuhu said kirja mitmed koduga seotud unistused pluss mida unistuste täitmiseks tegema peaks.
laupäev, 30. oktoober 2010
Nohu...
Kui omanik oma kinnisvara ei austa, siis pole mõtet seda ka möödujatelt loota. Paduvihmast hoolimata riisusin lõunaosariikides kahel hommikupoolikul värvilisi sügislehti lehti ning korjasin väravataguseid piimapakke (!?) ja kolmekordse-pudeleid. Töö tulemust sain nautida kahel moel - kollasest puhta väravaesisega majast mööda jalutades või järjekordset taskurättide pakki köögikapist tuues.
Mul on nohu. Notsul on jätkuvalt köha ja meesisend nimetab oma kurguhaigust angiiniks. (loe: Ta on veendunud, et üsna peatselt on minek ning valmistub hoolikalt - lösub enamasti vaikides, kuid aeg-ajalt halisedes tugitoolis ning palub hellal häälel endale serveerida ravimeid, sööke ja jooke) Ja homseks oleme kutsutud külla!!! :S
Käisin tuikavast nohust hoolimata terviserajal. Riietusin liiga soojalt ja sain keha higist tilkuma. Notsu tähistas klassikaaslase sünnipäeva spaamölluga ja homme on toimumas järjekordne eelteismeliste raju sünnipäevapidu mängutoas. Poja luristab kahtlaselt. Pidanuks järgima lastminutet ning sõitma Kiptusse - eilsed pakkumised algasid 2390-st kroonist.
Mul on nohu. Notsul on jätkuvalt köha ja meesisend nimetab oma kurguhaigust angiiniks. (loe: Ta on veendunud, et üsna peatselt on minek ning valmistub hoolikalt - lösub enamasti vaikides, kuid aeg-ajalt halisedes tugitoolis ning palub hellal häälel endale serveerida ravimeid, sööke ja jooke) Ja homseks oleme kutsutud külla!!! :S
Käisin tuikavast nohust hoolimata terviserajal. Riietusin liiga soojalt ja sain keha higist tilkuma. Notsu tähistas klassikaaslase sünnipäeva spaamölluga ja homme on toimumas järjekordne eelteismeliste raju sünnipäevapidu mängutoas. Poja luristab kahtlaselt. Pidanuks järgima lastminutet ning sõitma Kiptusse - eilsed pakkumised algasid 2390-st kroonist.
Vastuvoolu
Umbes poolsada kilomeetrit enne Tallinna pidurdas meesisend tee äärde ja kamandas mind rooli - temal vajuvat silm kinni. Panin ohates kudumistöö kõrvale - olin Tallinn-Tartu-Võru-Kurgjärve-Võru-Põlva-Tartu-Ardu liinil kudunud Notsu sallist valmis päris suure jupi.
Niisiis poolsada kilomeetrit kogemust kella poole viie ja viie vahel ehk maale siirdumise tipptunnil vastassuunas. Vajutasin Helesinise Unistuse liikuma miski Passati taha. Passatimees liikus kriipsupealt 90-ga ja kiirusepiirangu järel kriipsupealt 70-ga, ning paigas, kus 70 muutus 50-ks, pidurdas ta taas järsult. Roolimiskogemus soovitab sellistest tegelastest suurema kaarega mööduda. Ja tagaiste tänitas kaasa, et selle passatitagumiku vaatamisest on tal juba kopp ees. :)
Ootasin olematut võimalust kaheksateist kilomeetrit ja tõesti - pidev autovool ei andnud mulle vähimatki lootust. Katkematult ja agressiivselt veeres nädalavahetuse maakate autoderivi Tallinnast eemale.
Peale Koset keeras Passatimees ise kõrvalteele. Ja tema järel tegin endalegi ootamatult järsu roolipöörde paremale minagi, sest miski tundmatu "lennuk" üritas mind rammida. Heh:S Ma vist reageerisin automaatselt, sest kõrvaliste röögatas vahetult peale manöövrit. Alles seejärel sain aru, et laupkokkupõrkest jäi puudu tolmune teepeenar, millele Helesinise Unistuse parema külje rattad hetkedeks toetusid.. Juhitavuse test sai läbitud - Volvo on hea:)
Sigademaa. Tallinnani targutasime niisama. Autodest ja juhtidest. Hämarus takistanuks kudumistöödki.
Niisiis poolsada kilomeetrit kogemust kella poole viie ja viie vahel ehk maale siirdumise tipptunnil vastassuunas. Vajutasin Helesinise Unistuse liikuma miski Passati taha. Passatimees liikus kriipsupealt 90-ga ja kiirusepiirangu järel kriipsupealt 70-ga, ning paigas, kus 70 muutus 50-ks, pidurdas ta taas järsult. Roolimiskogemus soovitab sellistest tegelastest suurema kaarega mööduda. Ja tagaiste tänitas kaasa, et selle passatitagumiku vaatamisest on tal juba kopp ees. :)
Ootasin olematut võimalust kaheksateist kilomeetrit ja tõesti - pidev autovool ei andnud mulle vähimatki lootust. Katkematult ja agressiivselt veeres nädalavahetuse maakate autoderivi Tallinnast eemale.
Peale Koset keeras Passatimees ise kõrvalteele. Ja tema järel tegin endalegi ootamatult järsu roolipöörde paremale minagi, sest miski tundmatu "lennuk" üritas mind rammida. Heh:S Ma vist reageerisin automaatselt, sest kõrvaliste röögatas vahetult peale manöövrit. Alles seejärel sain aru, et laupkokkupõrkest jäi puudu tolmune teepeenar, millele Helesinise Unistuse parema külje rattad hetkedeks toetusid.. Juhitavuse test sai läbitud - Volvo on hea:)
Sigademaa. Tallinnani targutasime niisama. Autodest ja juhtidest. Hämarus takistanuks kudumistöödki.
kolmapäev, 27. oktoober 2010
...
Paks jää katab auto esiklaasi :S Ja sellise ilmaga peame suvesussidega sõitma lõunasse Helesinise Unistuse talvesaabaste järele.
***
Tegelikult on pool koolivaheaega juba möödas, kuid planeeritud kodused tegemised on jätkuvalt lõpetamata. Poja on kuidagi suureks kasvanud ning magab vähem ja nõuab hoopis enam tähelepanu.
***
Tegelikult on pool koolivaheaega juba möödas, kuid planeeritud kodused tegemised on jätkuvalt lõpetamata. Poja on kuidagi suureks kasvanud ning magab vähem ja nõuab hoopis enam tähelepanu.
teisipäev, 26. oktoober 2010
Rrroomab :)
Äm. Vist roomab ka ettepoole. Vist. Sest suunda on raske kindlaks määrata. Maandasime elutoa põrandale kaks komplekti vahtkummist numbrimatte. Kui sealt küüsi kratsida armastav Miu ära peletada, jõuab 16 mati keskele asetatud poja peatselt mõnda äärde. Vahepeal on pettunud kui sirgetele kätele toetudes hoopis tahapoole liigub.
PS. Ei suuda ära imestada. Elutuba mahutab nüüd: ca 4 m2 matte, käru, turvahälli, mängukaare, sitteri ja kombekahunniku. See varustus kuulub ca 7 kg kaaluvale ja 70 cm pikale inimesehakatisele. Tema mõõdud ei ole päris kindlasti proportsioonis temale vajalike asjade hulgaga. (Või vajan seda hunnikut hoopis mina mugavamaks lapsekasvatamiseks?)
PS. Ei suuda ära imestada. Elutuba mahutab nüüd: ca 4 m2 matte, käru, turvahälli, mängukaare, sitteri ja kombekahunniku. See varustus kuulub ca 7 kg kaaluvale ja 70 cm pikale inimesehakatisele. Tema mõõdud ei ole päris kindlasti proportsioonis temale vajalike asjade hulgaga. (Või vajan seda hunnikut hoopis mina mugavamaks lapsekasvatamiseks?)
esmaspäev, 25. oktoober 2010
Raudsete närvidega tädid
Viisin poja passitaotluse KMA büroos sisse. Jah, digitaalselt olnuks lihtsam. Minus tekitas küsimust "foto suuruses 5x5 cm". Kindlasti leidunuks sobiv pilt, ent pikslite arvestamine sentimeetriteks on minu jaoks kõrgem pilotaaž.
"Vaid" pisut üle tunni kestis ootejärjekord. Selle jooksul jõudsime käia ka pildiautomaadis. Veetsin seal kümmekond minutit tavapärase paari asemel ning minu taha tekkis sisisev järjekord. Tegin pojast kaheksateist ülesvõtet, kuid automaadi arvates sobilikuks osutus vaid üks.
Oli see nüüd ruumi erksast valgusest, koju ununenud lutist, üleläinud uneajast või millest iganes. Poja võttis häälenoodid üles. Esialgu tasem, seejärel valjemini ja lõpuks harukordselt valjult. Ja mitte ükski kümnekonnast töötavast kassaprouast ei kutsunud meid ettepoole... Jah, täna ma vajanuks tõesti eelistamist.
Teenindajatädi teatas aga, et see ainumas aparaadi poolt sobilikuks tunnistatud foto on samuti kõlbmatu kuna valgus on vale ja tekitanud äärele "näete sellise kollaka varjundi". Ja et aparaat selle sobilikuks tunnistas, teda ei huvita ja ma peaks tegema neid pilte niikaua kuni õnnestub ja tema tööülesanne ei ole pildi korrastamine. (Ma mäletan, et Notsu titepassipilti "tuunis" üks väga sõbralik tädi Mustamäe teeninduses kuniks "vist said silmad õigele kohale")
Tädi nõustus lõpuks katsetama. Ja esmaspäeviti ollagi KMA-s pikk järjekord - "See ei tohiks klientidelegi uudis olla..."
Standardküsimused. Kas ma laps isa sünnikohta tean? Ikka tean, V. linn. Ja edasi - kas ma olen selles veendunud :D:D:D Jah. Ja armulikult teatas tädi seejärel, et kohustuslik on märkida riigi täpsusega... Kamoon, eelmise küsimuse võinuks ära jätta ja üle-eelmise sõnastada, kas lapse isa sünnikoht on Eesti
Kui kassatädigi lõunalt tagasi saabus, sai riigilõiv tasutud ja nüüd jään ootama, kas passitegija-ametnik halastab sellele "kollaste äärtega fotole".
Mul tekkis sellest külastusest päris mitu mõtet.
*Kui KMA büroos töötaks üks kassa, mis teenindaks vaid väikelapsi või väikelapsi eelisjärjekorras, oleks sellest palju abi.
* Kellele on tehtud "ratastoolirööbas" sisetrepile, kui kaks välistreppi on ilma rööbasteta? Kokkuhoid? Tegemist oli väga kummalise rööpaga - meie käru tarbeks pidanuks see liialdamata poole laiem olema. (Jah, ma tean, et PlayS4 on ebastandartne, aga mitte NII ebastandartne)
* Pange siis kodulehele kirja, et esmaspäeviti teenindatakse kannatlikke kodanikke või kodanikke, kes suudavad järjekorras oodata :)
"Vaid" pisut üle tunni kestis ootejärjekord. Selle jooksul jõudsime käia ka pildiautomaadis. Veetsin seal kümmekond minutit tavapärase paari asemel ning minu taha tekkis sisisev järjekord. Tegin pojast kaheksateist ülesvõtet, kuid automaadi arvates sobilikuks osutus vaid üks.
Oli see nüüd ruumi erksast valgusest, koju ununenud lutist, üleläinud uneajast või millest iganes. Poja võttis häälenoodid üles. Esialgu tasem, seejärel valjemini ja lõpuks harukordselt valjult. Ja mitte ükski kümnekonnast töötavast kassaprouast ei kutsunud meid ettepoole... Jah, täna ma vajanuks tõesti eelistamist.
Teenindajatädi teatas aga, et see ainumas aparaadi poolt sobilikuks tunnistatud foto on samuti kõlbmatu kuna valgus on vale ja tekitanud äärele "näete sellise kollaka varjundi". Ja et aparaat selle sobilikuks tunnistas, teda ei huvita ja ma peaks tegema neid pilte niikaua kuni õnnestub ja tema tööülesanne ei ole pildi korrastamine. (Ma mäletan, et Notsu titepassipilti "tuunis" üks väga sõbralik tädi Mustamäe teeninduses kuniks "vist said silmad õigele kohale")
Tädi nõustus lõpuks katsetama. Ja esmaspäeviti ollagi KMA-s pikk järjekord - "See ei tohiks klientidelegi uudis olla..."
Standardküsimused. Kas ma laps isa sünnikohta tean? Ikka tean, V. linn. Ja edasi - kas ma olen selles veendunud :D:D:D Jah. Ja armulikult teatas tädi seejärel, et kohustuslik on märkida riigi täpsusega... Kamoon, eelmise küsimuse võinuks ära jätta ja üle-eelmise sõnastada, kas lapse isa sünnikoht on Eesti
Kui kassatädigi lõunalt tagasi saabus, sai riigilõiv tasutud ja nüüd jään ootama, kas passitegija-ametnik halastab sellele "kollaste äärtega fotole".
Mul tekkis sellest külastusest päris mitu mõtet.
*Kui KMA büroos töötaks üks kassa, mis teenindaks vaid väikelapsi või väikelapsi eelisjärjekorras, oleks sellest palju abi.
* Kellele on tehtud "ratastoolirööbas" sisetrepile, kui kaks välistreppi on ilma rööbasteta? Kokkuhoid? Tegemist oli väga kummalise rööpaga - meie käru tarbeks pidanuks see liialdamata poole laiem olema. (Jah, ma tean, et PlayS4 on ebastandartne, aga mitte NII ebastandartne)
* Pange siis kodulehele kirja, et esmaspäeviti teenindatakse kannatlikke kodanikke või kodanikke, kes suudavad järjekorras oodata :)
reede, 22. oktoober 2010
Hurraa, puhkus!
Ma ei ole üldse kindel, et Notsu koolivaheaega minust rohkem ootas. See kella seitsmene ärkamine, pai, patsi punumine ja kohustuslikud kallid on tõtt öelda väsitavad. Ja paar korda nädalas lõuna paiku kooli juurde kihutamine ning pea igaõhtuseks kujunev kodutööde test. Ja kaks korda päevas soe söök...
Väkkväkkväkk.
Nüüd astun kümneks päevaks rutiinist välja ja kirjutan pliidiplaatidele "streik!"
Täna saabus üliigav tunnistus nii koolist kui muusikakoolist. Väsinud laps muutus hetkega rõõmsaks lapseks. Pakkusin heade tunnistuste eest ühe-soovi-täitmise. Ja laps soovis... olla täna kauem arvutis. (Masendav, ma olin valmis poodi minema)
Hommikul läheb buss Kurgjärvele. Mõni päev televiisori, arvuti ja vennata. Ja sama siin - mõned päevad ilma üliaktiivse rüblikuta. Nädala teises pooles on taaskohtumisrõõm piiritu.
Mmm, "Kelgukoerad" jätkuvad - lösume kolmekesi teleka ees põrandal. Parandus: neljakesi kui nurruv pärslane kaasa arvata.
Väkkväkkväkk.
Nüüd astun kümneks päevaks rutiinist välja ja kirjutan pliidiplaatidele "streik!"
Täna saabus üliigav tunnistus nii koolist kui muusikakoolist. Väsinud laps muutus hetkega rõõmsaks lapseks. Pakkusin heade tunnistuste eest ühe-soovi-täitmise. Ja laps soovis... olla täna kauem arvutis. (Masendav, ma olin valmis poodi minema)
Hommikul läheb buss Kurgjärvele. Mõni päev televiisori, arvuti ja vennata. Ja sama siin - mõned päevad ilma üliaktiivse rüblikuta. Nädala teises pooles on taaskohtumisrõõm piiritu.
Mmm, "Kelgukoerad" jätkuvad - lösume kolmekesi teleka ees põrandal. Parandus: neljakesi kui nurruv pärslane kaasa arvata.
Heh, lund sajab
Täna oligi SEE hommik, mil ärgates on maa härmatisene. Ma ei taha aeda vaatama külmavõetud suvelilli vaatama minna...
Vastutasuks sajab lund. Sellist laia valget lund, mis omakorda tekitab pühaliku tunde. Sooja toa aknast on kohvitass näpus mõnus helveste keerlemist vaadata :)
Aga Helesinise Unistuse talvesaapad asuvad lõunaosariikides.
Vastutasuks sajab lund. Sellist laia valget lund, mis omakorda tekitab pühaliku tunde. Sooja toa aknast on kohvitass näpus mõnus helveste keerlemist vaadata :)
Aga Helesinise Unistuse talvesaapad asuvad lõunaosariikides.
teisipäev, 19. oktoober 2010
treeningplaan: kuus täidetud paprikat ja kaks viilu kooki
Mehine ports kas pole? Just nii palju sõi minu armas tütretirts õhtusöögiks kogu oma 140 cm pikkuse ja 32 kilo kehakaalu juures. Ja selles ei ole midagi erakordset...
Hommikusöögiks pistis ta nahka ca 250g jogurtit ja paar võileiba nagu tavaliselt. Koolitoiduna pakutud makaronisuppi õnnestus täna süüa kaks portsjoni. (Jess!) Koju jõudes haukas kausitäie ühepajatoitu ja lisaks kugistas 125g kohupiimakreemi. Ja trennist tulles hävitas õhtusöögilauas pealkirjas toodud portsu. Uskumatu! Ja see pole kindlasti veel kõik - enne magamaminekut on tal tavaks miskit lisaks süüa :S
Mitte et vaeseks sööks... vaesuse kriteerium ületavad väidetavalt kõik kolmelapselised pered. Ma lihtsalt kardan, et selliste koguste peale hakkab kasvav organism end laiupidi kasvatama. Aga last näljutada oleks ka imelik...
Osake suusatrenni (3x nädalas) treeningplaanist on järgmine:
1 ring ümber suusabaasimaja + 10 harki-kokku hüpet
2 ringi ümber suusabaasimaja + 20 harki-kokku hüpet
3 ringi ümber suusabaasimaja + 30 harki-kokku hüpet
1 ring ümber suusabaasimaja + 10 taga kätekõverdust pingil
2 ringi ümber suusabaasimaja + 15 taga kätekõverdust pingil
3 ringi ümber suusabaasimaja + 20 taga kätekõverdust pingil
1 ring ümber suusabaasimaja + 10 kükist üleshüpet
2 ringi ümber suusabaasimaja + 15 kükist üleshüpet
3 ringi ümber suusabaasimaja + 20 kükist üleshüpet
Joosta -hüpata 1 ring ümber suusabaasimaja ringitades käsi
jne...
Ja millega ma nüüd tegelen... loen kaheksa-aastase sissesöödud kaloreid ja püüan leida tabelit mis pakuks tema kaalus lapse päevast kalorikulu.
:) ausalt.
Hommikusöögiks pistis ta nahka ca 250g jogurtit ja paar võileiba nagu tavaliselt. Koolitoiduna pakutud makaronisuppi õnnestus täna süüa kaks portsjoni. (Jess!) Koju jõudes haukas kausitäie ühepajatoitu ja lisaks kugistas 125g kohupiimakreemi. Ja trennist tulles hävitas õhtusöögilauas pealkirjas toodud portsu. Uskumatu! Ja see pole kindlasti veel kõik - enne magamaminekut on tal tavaks miskit lisaks süüa :S
Mitte et vaeseks sööks... vaesuse kriteerium ületavad väidetavalt kõik kolmelapselised pered. Ma lihtsalt kardan, et selliste koguste peale hakkab kasvav organism end laiupidi kasvatama. Aga last näljutada oleks ka imelik...
Osake suusatrenni (3x nädalas) treeningplaanist on järgmine:
1 ring ümber suusabaasimaja + 10 harki-kokku hüpet
2 ringi ümber suusabaasimaja + 20 harki-kokku hüpet
3 ringi ümber suusabaasimaja + 30 harki-kokku hüpet
1 ring ümber suusabaasimaja + 10 taga kätekõverdust pingil
2 ringi ümber suusabaasimaja + 15 taga kätekõverdust pingil
3 ringi ümber suusabaasimaja + 20 taga kätekõverdust pingil
1 ring ümber suusabaasimaja + 10 kükist üleshüpet
2 ringi ümber suusabaasimaja + 15 kükist üleshüpet
3 ringi ümber suusabaasimaja + 20 kükist üleshüpet
Joosta -hüpata 1 ring ümber suusabaasimaja ringitades käsi
jne...
Ja millega ma nüüd tegelen... loen kaheksa-aastase sissesöödud kaloreid ja püüan leida tabelit mis pakuks tema kaalus lapse päevast kalorikulu.
:) ausalt.
pühapäev, 17. oktoober 2010
Jälle mõned "esimesed"
Talvistel nädalavahetuste üks meelisatraktsioone on veekeskus. Peale kõhklusi laenutasime "pükstega" kummirõnga, kuulasime sõprade kogemusi ja otsustasime TallinkSpa kasuks. Esiteks näikse nemad kasutavat konkurentidest vähem kloori, teiseks on soomlaste seltskond rahulikum ning kolmandaks oli Notsu kutsutud sinna klassiõe sünnipäevale. Üritus möödus mõnusalt - poja sulistas soojas titebasseinis ja olime talle kordamööda seltskonnaks. Vahepeal käisime soojas ka - kiviplaadiga türgi sauna temperatuur sobis ning seal ei olnud segavat auru. Ka riidessepanek sujus - olin esimene pesija, seejärel riietusin ning lippasin teksades ja paljajalu pojale basseini äärde järele. Nii jõudis ka tema kenasti jahtuda ning enne uinumist ka kõhu täis süüa.
Täna käisin esmakordselt peale poja sündi kinos. Varustasin ema valmispiima paki ja lutipudeliga ning vaatasin Coca-Cola Plazas "Söö, palveta, armasta". (Täiesti keskpärane film, teist korda ei viitsiks). Leppisime emaga kokku, et olen hädavajadusel valmis kinost tagasi kihutama. Vajadust siiski ei tekkinud, kuigi poja keeldus kategooriliselt pakutud lutipudelist. Emal õnnestus poiss magama kussutada ning sõnumivahetutuses väitis ema asjalood korras olevat, kahtlustan siiski tehtud üliinimlikku pingutust. (Hilisemal katsetusel nõustus poja siiski 10 ml piimasegu sööma. Maitsesin ise ka - üldse ei imesta, et ta seda ei soovinud)
Ja kolmandaks "esimeseks" imetlesime täna poja roomamiskatsetusi. Edukas tagurpidi kapsauss - püüdlus haarata punast vankrikoera Patricat ei õnnestunud. Aga indu jagus. Ja tegelikult ei oota ma roomama hakkamist üldse isukalt - mõte kodustest ümberkorraldustest ei meeldi mulle.
Täna käisin esmakordselt peale poja sündi kinos. Varustasin ema valmispiima paki ja lutipudeliga ning vaatasin Coca-Cola Plazas "Söö, palveta, armasta". (Täiesti keskpärane film, teist korda ei viitsiks). Leppisime emaga kokku, et olen hädavajadusel valmis kinost tagasi kihutama. Vajadust siiski ei tekkinud, kuigi poja keeldus kategooriliselt pakutud lutipudelist. Emal õnnestus poiss magama kussutada ning sõnumivahetutuses väitis ema asjalood korras olevat, kahtlustan siiski tehtud üliinimlikku pingutust. (Hilisemal katsetusel nõustus poja siiski 10 ml piimasegu sööma. Maitsesin ise ka - üldse ei imesta, et ta seda ei soovinud)
Ja kolmandaks "esimeseks" imetlesime täna poja roomamiskatsetusi. Edukas tagurpidi kapsauss - püüdlus haarata punast vankrikoera Patricat ei õnnestunud. Aga indu jagus. Ja tegelikult ei oota ma roomama hakkamist üldse isukalt - mõte kodustest ümberkorraldustest ei meeldi mulle.
neljapäev, 14. oktoober 2010
Loomaias
Ehh, vist ongi vananaiste suvi selleks aastaks otsakorral. Veel pole olnud öökülma ning sügislilled õitsevad. Aga torm tahab puud vägisi välja juurida.
Eile käisime loomaaias. Spontaanselt. Mõte tuli kui poja pikka lõunaunne hakkas jääma ning Notsu samal ajal muusikakoolist saabumas oli. Ei mingit kesksuvist melu - olime igale loomale pea ainsaks külaliseks. Vaid hüljeste ja karude juures kohtasime külastajaid. Ma pole varem sügisel loomaaias käinud, kuid nüüd tahan kindlasti veel minna. Euroopa naarits, hüään ja pärdikud olid seekordseks avastuseks. Ja loomaaiale kuuluv paks punane kõuts:) Notsu peatus pikemalt soojade vete kalade ees ning ma lasin tal seal lahkelt uudistada - troopikamaja on mõnusalt soe. Ja siis käisime emmiku-ekspositsioonil ehk usse-madusid piilumas. Ja vaatasime elevantide naasmist jalutuskäigult. Ja lapse vingus nägu nähes oleksin peaaegu okassea puuri roninud, sest tal oli okast "ädasti vaja". (Saime õnneks puupulgaga ukerdades kätte)
Spontaanne tähelepanuavaldus mõjus positiivselt ning täna tegime hilisõhtuse ühisretke "Hulludele päevadele". (Ega sealne kontingent väga eile loomaaias nähtust erinenudki) Plaanisin mütsi soetada, aga isiklik laps teatas, et meenutan talle kohvikannusoojendajat - loobusin. Ja üleüldse on ikkagi kõikse suurem sääst sellistest müügihullustest eemale hoida, mõtlesin vankrikorvi "hädavajalikku täis" kollast kilekotti toppides.
Eile käisime loomaaias. Spontaanselt. Mõte tuli kui poja pikka lõunaunne hakkas jääma ning Notsu samal ajal muusikakoolist saabumas oli. Ei mingit kesksuvist melu - olime igale loomale pea ainsaks külaliseks. Vaid hüljeste ja karude juures kohtasime külastajaid. Ma pole varem sügisel loomaaias käinud, kuid nüüd tahan kindlasti veel minna. Euroopa naarits, hüään ja pärdikud olid seekordseks avastuseks. Ja loomaaiale kuuluv paks punane kõuts:) Notsu peatus pikemalt soojade vete kalade ees ning ma lasin tal seal lahkelt uudistada - troopikamaja on mõnusalt soe. Ja siis käisime emmiku-ekspositsioonil ehk usse-madusid piilumas. Ja vaatasime elevantide naasmist jalutuskäigult. Ja lapse vingus nägu nähes oleksin peaaegu okassea puuri roninud, sest tal oli okast "ädasti vaja". (Saime õnneks puupulgaga ukerdades kätte)
Spontaanne tähelepanuavaldus mõjus positiivselt ning täna tegime hilisõhtuse ühisretke "Hulludele päevadele". (Ega sealne kontingent väga eile loomaaias nähtust erinenudki) Plaanisin mütsi soetada, aga isiklik laps teatas, et meenutan talle kohvikannusoojendajat - loobusin. Ja üleüldse on ikkagi kõikse suurem sääst sellistest müügihullustest eemale hoida, mõtlesin vankrikorvi "hädavajalikku täis" kollast kilekotti toppides.
teisipäev, 12. oktoober 2010
Võimlemas
Mnjah.
Neuroloogil käik ei olnud pelgalt ema kapriis nagu perearst saatekirja ulatades oletas.
Poiss on kasvult pikem kui enamik omaealistest. Õlavööde aga nõrk ja parem kehapool pisut pinges. Varvaste rullimine tuleneb pigem uuest oskusest ja erutusest seda teha nagu ka käte värisemine. Ent ülakeha ta siiski tõstma ei peaks kuigi pikka kasvu lastel pidi selline komme olema. (Aga need kõik on täiesti normaalsed seisundid ning ühel ilusal päeval läheks need ka ise üle)
Saime kaks saatekirja. Ujuma läheme peale koolivaheaega. Praegu käime füsioterapeudil ehk lihtsalt võimlemas. Esimesel kohtumisel õpetas füsioterapeut esmalt küll minule selgeks kaks uut asendit - "külgiste" ning "käpuli". Mõlemad poosid võimaldavad pojal ohutult maailma ja mänguasju uudistada. Täiesti uskumatult sättis terapeut poisi võimlemismatile kahe käe toele ning poiss ei vajunud lösakile. Tulin teraapiast rõõmsalt koju, hakkasin Notsule näitama ja... enam ei tulnudki välja :S Esmalt läksid jalad sõlme ning seejärel kündis nina maad. Homme võtan fotoaparaadi kaasa ning jäädvustan poosid. Siis saan kodus järele sättida.
Neuroloogil käik ei olnud pelgalt ema kapriis nagu perearst saatekirja ulatades oletas.
Poiss on kasvult pikem kui enamik omaealistest. Õlavööde aga nõrk ja parem kehapool pisut pinges. Varvaste rullimine tuleneb pigem uuest oskusest ja erutusest seda teha nagu ka käte värisemine. Ent ülakeha ta siiski tõstma ei peaks kuigi pikka kasvu lastel pidi selline komme olema. (Aga need kõik on täiesti normaalsed seisundid ning ühel ilusal päeval läheks need ka ise üle)
Saime kaks saatekirja. Ujuma läheme peale koolivaheaega. Praegu käime füsioterapeudil ehk lihtsalt võimlemas. Esimesel kohtumisel õpetas füsioterapeut esmalt küll minule selgeks kaks uut asendit - "külgiste" ning "käpuli". Mõlemad poosid võimaldavad pojal ohutult maailma ja mänguasju uudistada. Täiesti uskumatult sättis terapeut poisi võimlemismatile kahe käe toele ning poiss ei vajunud lösakile. Tulin teraapiast rõõmsalt koju, hakkasin Notsule näitama ja... enam ei tulnudki välja :S Esmalt läksid jalad sõlme ning seejärel kündis nina maad. Homme võtan fotoaparaadi kaasa ning jäädvustan poosid. Siis saan kodus järele sättida.
pühapäev, 10. oktoober 2010
Nõmme rabajooksul
Nõmme Rabajooksu korraldustoimkonnal näikse ilmataadiga kokkulepe sõlmitud olevat. Sügisesel jooksupäeval on mu mälus alati "tavaline" vananaistesuvi - mahe ja soe sügisilm.
Ema üritas üritusest mitte osa võtta väites, et vihma sajab. Aga paar tiba katkesid juba enne kui me Tondi Selveri bussipeatusest meie majani jõudsime. Laadisime kamba peale - Bubuu kärtspunases sportkärus, meesisend silmatorkavalt kenas ISC jooksurõivas. (Need kaks jätsid väegagi valeliku mulje, et sport on nende elu igapäevane osake :) ) Mina, Notsu ja ema haarasime kepid, kuigi Notsu võinuks 6,3 vabalt ka keppideta silgata.
Spordi populariseerisimeks kutsusime kaasa ka tuttava pere Mustamäe mägedelt. Nemad lisasid oma käruealisele plikale suure poja pluss pojal külas olnud sõbra. (Kaks last sai pühapäevasest arvutiorjusest päästetud)
Seega koosnes meie tiim hulgast lastest (kolm iseliikurit pluss kaks kärulist), 35+ klassi täiskasvanutest (4) ja rõõmsameelsest seeniorist (1).
Jõudsime alles kolmandasse starti - vimpleid jagati lõpus finišeerijatest vaid lastele. Ka teeputka oli meie finišisse jõudes tegevuse lõpetanud. :S
Aga jooksu-kõnnirõõmu saime ikka. Meesisend ei urisenud naastes isegi nägemata jäänud vormelietapi üle.
Ema üritas üritusest mitte osa võtta väites, et vihma sajab. Aga paar tiba katkesid juba enne kui me Tondi Selveri bussipeatusest meie majani jõudsime. Laadisime kamba peale - Bubuu kärtspunases sportkärus, meesisend silmatorkavalt kenas ISC jooksurõivas. (Need kaks jätsid väegagi valeliku mulje, et sport on nende elu igapäevane osake :) ) Mina, Notsu ja ema haarasime kepid, kuigi Notsu võinuks 6,3 vabalt ka keppideta silgata.
Spordi populariseerisimeks kutsusime kaasa ka tuttava pere Mustamäe mägedelt. Nemad lisasid oma käruealisele plikale suure poja pluss pojal külas olnud sõbra. (Kaks last sai pühapäevasest arvutiorjusest päästetud)
Seega koosnes meie tiim hulgast lastest (kolm iseliikurit pluss kaks kärulist), 35+ klassi täiskasvanutest (4) ja rõõmsameelsest seeniorist (1).
Jõudsime alles kolmandasse starti - vimpleid jagati lõpus finišeerijatest vaid lastele. Ka teeputka oli meie finišisse jõudes tegevuse lõpetanud. :S
Aga jooksu-kõnnirõõmu saime ikka. Meesisend ei urisenud naastes isegi nägemata jäänud vormelietapi üle.
neljapäev, 7. oktoober 2010
"Tuukrikell ja liblikas"
Majalised magavad. Ahjus küpseb homsete külaliste jaoks kook, mis tähendab, et mul on poolteist tundi vaba aega. Pilk telekavasse - "Tuukrikell ja liblikas" . (Mul ei ole õnnestunud seda filmi "Artises" näha. Ja nüüd ma siis istun - hilisõhtuselt luksuslikus üksinduses :) (Tegelikult oleme kahekesi - Miumiu on oma väheldase karvase kere minu ligi litsunud. Üks väheseid tegelasi, kes siin majas ei norska)
Olen Notsu kombed üle võtnud - vaatan klappidega. Nii kuulen prantsuse keele tuttavaid sõnu koos selle keele pisut kummaliste grammatiliste kasutustega. Keerasin helitugevuse üpris valjuks, kuid ma ei sega magajaid.
See ei ole nii kurb film kui arvata võiks. Aga see on film elust ja elutahtest. Ma ei tea, kas selline elu on elamist väärt - parem killuke munast kui üldse tühi koor. Ilmselt muutuvad äärmuslikes situatsioonides väärtushinnangud.
Olen Notsu kombed üle võtnud - vaatan klappidega. Nii kuulen prantsuse keele tuttavaid sõnu koos selle keele pisut kummaliste grammatiliste kasutustega. Keerasin helitugevuse üpris valjuks, kuid ma ei sega magajaid.
See ei ole nii kurb film kui arvata võiks. Aga see on film elust ja elutahtest. Ma ei tea, kas selline elu on elamist väärt - parem killuke munast kui üldse tühi koor. Ilmselt muutuvad äärmuslikes situatsioonides väärtushinnangud.
teisipäev, 5. oktoober 2010
Jälle pisuke sünnipäev
Ja ongi juubel käes - poja sai viis kuud vanaks:) Uskumatult kiiresti lendab minu aeg mitte millegiga tegeledes - teisiti ei saa ju 2x päevas sooja söögi valmistamist nimetada.
Pidulikku päeva aitas veelgi pidulikumaks muuta vanaema ja napoleonitort, mida ööl vastu tänast salaja valmistasin. Päevakangelasel oli muidugi ükstakama nii hiinapärastest wok-köögiviljadest, lavaširullidest, forellisuupistetest. Magas nagu ikka oma pikad päevauned ja vahepealsel ajal naeratas.
Viiekuusel sünnipäevalapsel miskeid erilisi uusi oskusi ei ole. Kuigi oleme Notsuga mitu päeva piielnud, kas tagumiku ülestõstmine nihutab keret millimeetrike edasi või mitte. Ja hambaid ei paista jätkuvalt. Vaid naer muutub üha kõlavamaks ja kere raskemaks.
(Meesisendi tungival nõudmisel tähistame nüüdsest 19. kuupäeval ka tema kuusünnipäevasid)
Pidulikku päeva aitas veelgi pidulikumaks muuta vanaema ja napoleonitort, mida ööl vastu tänast salaja valmistasin. Päevakangelasel oli muidugi ükstakama nii hiinapärastest wok-köögiviljadest, lavaširullidest, forellisuupistetest. Magas nagu ikka oma pikad päevauned ja vahepealsel ajal naeratas.
Viiekuusel sünnipäevalapsel miskeid erilisi uusi oskusi ei ole. Kuigi oleme Notsuga mitu päeva piielnud, kas tagumiku ülestõstmine nihutab keret millimeetrike edasi või mitte. Ja hambaid ei paista jätkuvalt. Vaid naer muutub üha kõlavamaks ja kere raskemaks.
(Meesisendi tungival nõudmisel tähistame nüüdsest 19. kuupäeval ka tema kuusünnipäevasid)
esmaspäev, 4. oktoober 2010
Rabamatkajad
Pääsküla raba asub kodu lähedal. Just sellisel kaugusel, et rabarajale võiks lahedalt jõuda ka jalgsi. Ajasime Helesinisele Unistusele siiski hääled sisse ja veeresime terviseraja äärde. Meesisend "teadis täpselt", kus asuvad kaardil, mida ta veebist ei vaadanudki, rabarajale juhatavad sildid. (Päris täpselt ikka ei teadnud!) Parkisime auto küll tema igiammuse kodumaja kõrvale ning sumpasime mööda metsarada. Jalgsi liikudes polnuks asi üldse hull, ent käru lükkamine nõudis plaanitust enam jõudu.
Raba on mõnus! Kõva kattega teele pakub head vaheldust hämmastavalt pikk laudtee koos puitsildade ja infotahvlitega. Meie keskmisest veidi laiem lapsevanker PlayS4 mahtus laudteele täpselt. Parditiik uskumatult priskete isenditega. Kuna jõudsime rappa linnainimese kohta varasel tunni, olid linnud hirmnäljased. Peatselt pettusid nad meis ja ujusid eemale - meil tõepoolest ei olnud isegi võileibu kaasas, pardisaiast rääkimata. Oli Notsu esimene suvi kui Pääsküla raba põles. Põud. Avasime aknaid vaid hädavajadusel ning siis tungis ninna kirbe vinguhais. Notsu jaoks tundus see huvitav ning laudteel sammudes arutasime tema titeiga pikemalt. Ronisime vaatetorni ja jälgisime miskit laskeharjutust või paukpadrunitega maastikumängu. Tulistamist igatahes.
Paraku on rada tähistamata ning kaartki algeline. Ekslemise vältimiseks uurisime vastutulijatelt, kuhu tee viib. Siiski tekkis suurem probleem Kraavi tn kandis kui kaartki raja asukohta ebatäpselt näitas.
Aga tore oli. Planeeritud pooleteise tunni asemel veetsime metsas tunnikese kauem ning poja magas matka täiesti maha.
Raba on mõnus! Kõva kattega teele pakub head vaheldust hämmastavalt pikk laudtee koos puitsildade ja infotahvlitega. Meie keskmisest veidi laiem lapsevanker PlayS4 mahtus laudteele täpselt. Parditiik uskumatult priskete isenditega. Kuna jõudsime rappa linnainimese kohta varasel tunni, olid linnud hirmnäljased. Peatselt pettusid nad meis ja ujusid eemale - meil tõepoolest ei olnud isegi võileibu kaasas, pardisaiast rääkimata. Oli Notsu esimene suvi kui Pääsküla raba põles. Põud. Avasime aknaid vaid hädavajadusel ning siis tungis ninna kirbe vinguhais. Notsu jaoks tundus see huvitav ning laudteel sammudes arutasime tema titeiga pikemalt. Ronisime vaatetorni ja jälgisime miskit laskeharjutust või paukpadrunitega maastikumängu. Tulistamist igatahes.
Paraku on rada tähistamata ning kaartki algeline. Ekslemise vältimiseks uurisime vastutulijatelt, kuhu tee viib. Siiski tekkis suurem probleem Kraavi tn kandis kui kaartki raja asukohta ebatäpselt näitas.
Aga tore oli. Planeeritud pooleteise tunni asemel veetsime metsas tunnikese kauem ning poja magas matka täiesti maha.
laupäev, 2. oktoober 2010
Sajajalgne
Vaidlesime meesisendiga, kas osta Notsule ühed või kahed talvesaapad. Esindasin seisukohta, et uusi saapaid ei ole talle üldse vaja. Eelmise talve saapad kannataksid kenasti kui mitte kevadeni siis jaanuarikuiste aledeni. Pealegi lubas ta pühalikult kanda talvel pool varandust maksnud koolivormipükse ning sinna juurde sobivad suurepäraselt eelmisel nädalal ostetud matkasaapad. Notsu tõmbas muidugi kärsa rulli, väites, et kahe paari uute saabasteta on tema koolitee suisa katkemas. (Äkist on ta oma kaheksa-aastase aruga tabanud, et tasub küsida ebamõistlikult palju, sest siis on lootust midagigi saada)
Tõstsin Notsu jalanõude kasti tühjaks. Leidsin kolmkümmend kaks aktiivset paari... Kummikud voodriga ja ilma, kõrged tossud, ketsid, talvised õue- ja linnasaapad, sügisesed linnasaapad, lumivalged trendisaapad, balerinad, pidu- ja igapäevakingade värvi- ja mudelivaliku, spordisandaalid, tossud, matkasaapad, ujulaplätud ja... kolm paari crocse. Viimaste saabumisele ei ole ma küll kuidagi kaasa aidanud - õetütar keeldus peale esihammaste murdumiseni viinud kukkumist oma kaht crocsipaari kandmast. Jalanõusid leidub kapis igale rõivastusele, ilmale ja tujule. Kuigi on olnud ka päevi, kus tõepoolest rõivastusega ideaalselt sobivaid ei leia... Tegin hoolimata Notsu ägedast protesteerimisest südame kõvaks ja selekteerisin üheksa paari igavikku. Ja suvejalatsid tõstsin ülemise korruse kasti ära. Alles jäi kaheksa-aastase plika jaoks häbematult palju jalanõusid. Pluss ühed tuttuued talvesaapad...
Tõstsin Notsu jalanõude kasti tühjaks. Leidsin kolmkümmend kaks aktiivset paari... Kummikud voodriga ja ilma, kõrged tossud, ketsid, talvised õue- ja linnasaapad, sügisesed linnasaapad, lumivalged trendisaapad, balerinad, pidu- ja igapäevakingade värvi- ja mudelivaliku, spordisandaalid, tossud, matkasaapad, ujulaplätud ja... kolm paari crocse. Viimaste saabumisele ei ole ma küll kuidagi kaasa aidanud - õetütar keeldus peale esihammaste murdumiseni viinud kukkumist oma kaht crocsipaari kandmast. Jalanõusid leidub kapis igale rõivastusele, ilmale ja tujule. Kuigi on olnud ka päevi, kus tõepoolest rõivastusega ideaalselt sobivaid ei leia... Tegin hoolimata Notsu ägedast protesteerimisest südame kõvaks ja selekteerisin üheksa paari igavikku. Ja suvejalatsid tõstsin ülemise korruse kasti ära. Alles jäi kaheksa-aastase plika jaoks häbematult palju jalanõusid. Pluss ühed tuttuued talvesaapad...
reede, 1. oktoober 2010
Aiatöö
Istutasin sireliheki asemele kümme elupuud "Brabant" hetkepikkusega 30-40 sentimeetrit. Oh millal neist küll tihe ja varjav hekk saab :) Loodetavasti me seda siin majas ei näe.
Kui üheksa paiku õhtul kraadiklaasi vaatasin, näitas see vaid kolm soojapügalat. Hoian pöialt, et tänane ei oleks veel aasta kurveim öö, mil hommikul ärgates on õhk karge ning esimesed taimed on hallale alla vandunud.
Kui üheksa paiku õhtul kraadiklaasi vaatasin, näitas see vaid kolm soojapügalat. Hoian pöialt, et tänane ei oleks veel aasta kurveim öö, mil hommikul ärgates on õhk karge ning esimesed taimed on hallale alla vandunud.
Tellimine:
Postitused (Atom)
