Eranditult kõik lihased valutasid täna, ka hingelihased. Kas on selles süü liigsel rahustikogusel või üleelatud stressil, igatahes vajasin ma kalevspas loksumist. Ja käisingi õhtul Notsu ja oma väimeespoisiga mullivannitamas. Enne seda ravisime end magdaleena haigla soolakambris - nüüd siis ka hingamisteed sigaretisuitsust veidi vabamad. Jah, ma suitsetan palju, liiga palju.
Eilne päev tõi lisaks portsule lilledele ka hapra hingerahu. Lootused, mis ei ole lõplikult kustunud, lõid pisut hõõguma, unistused, mis on purunenud tuhandeks killuks, said veidi liimitud. Minu peas.
Töö on tehtud - mu ülemuse sõnul liigagi hästi - järgmise aasta eelarve muutub mu jaoks ilmselt võimatusuureks... Vahet ei ole, mitte ühelgi asjal maailmas ei ole mu jaoks vahet.
Homme lähen maale. Kohta, mis sai ühe suvega mu jaoks armsaks. Kohta kus suvitab/talvitub mu lihane isa koos eksiga. Notsu on vaimustatud - issi ootab maal! Ja esmaspäeval ei pea lasteaeda minemagi... Mina aga olen kahevahel ja nukker, üheti on hea astuda samm igatsetud rutiini, teisalt sai sellesama rutiini eest kord põgenetud. Aga maal on hea - et on talv, siis tegelen millegi ääretult ebapraktilisega, unistustes tulen tagasi fotokatäie looduspiltidega:) Ja suusad võtan kaasa nii endale kui Notsule.
Uni tikub peale. Ilmselt ei sobi söödud ravimikogus ja vabastatud pinged gruusia veiniga.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar