Maalt tulles oli tee kuiv. Avastasin, et püsides lubatud sõidukiirus +10 juures, võtab "jaapani pisiauto" vaid 11,5 l/100 km. Igati tubli tulemus 17 asemel. Hüppasin läbi ema juurest ja veeresin kodu poole, rahumäe kurvis, ups... läbi kurvi oli näha politseiauto vilkureid. Ja seal ta oli - minibuss postis, risti üle tee... Järgmise kurvi tagant muutub Rahumäe tee paralleelseks pärnakaga ja upsat... pärnakal kaks autot nii 100m vahega postis... ja hulk autosid tee libedust katsumas. Peatusin minagi ja avastasin, et jalul seismine on jää tõttu raskendatud. Termomeeter, mis sõitu alustades näitas +3 ja lasnakal +2 oli nullis ja tee suisa õhkas külma. Märts, kassikontsertidekuu:)
Maal oli võrratu - imeilus kevadilm võimaldas aia vanadest lehtedest puhtaks riisuda ja vahepeal päikest nautida. Lugesime Notsuga lugemaõppimise töövihikut ja see oli võrratult vahva meile mõlemale. Ja õhtul, peale pisikest matka Võhandu joe mõlemal kaldal ja tundmatu nimega järvekese ääres istusime ümber küdeva ahjusuu ja ajasime juttu. Sain tehtud ka peaaegu terve koolitöö. Ja blondiinlikult mõjusid suusad meie pagasis.
Nädala märksõna on hirm. Paanika on saatnud mind kauemgi ja lahendusi ei paista tulevat. Võtsin koju tulles sooja vanni ja pingetelangusega kaasnesid ka südameprobleemid. Poen nende eest teki alla.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar