invaliidide invasioon Hiiumaalt mandrile ehk pühapäev Heltermaal

Mul oli vaja varasel pealelõunal täna Tallinnas olla. Ja selle nimel olin ma valmis minema ka 10,30 praamile.

Sadamas kustus lootus. Me olime 97. (loe: üheksakümne seitsmes) auto üldjärjekorras… Suurem St Ola vaheldus miski väiksema praamiga. 12,30; 14,30... Kell 16,30 väljuva praami jaoks olime 25. väikeauto üldjärjekorras, kõrvalrajas seisev “bronnisaba” oli igatahes kordades pikem. Yeah, ohkasime Notsuga, broneeritakse ju 50% praamist – seega oleme kindlalt peal ja 18,00 mandril!

Kõikvõimalikud ropud sõnad kiskusid aga huulile, kui avastasime praami tõstmas sabaotsa üles ja meie olime neljas mahajääja. Seega mahtus üldjärjekorrast sellele reisile 21 autot, millest enamik olid väiksema keskklassi sõiduautod, mitte väikebussid / jeebid.

Teenindaja kassast ütles, et olen juba mitmes küsija selle reisi kohta. 50% praamist broneeritakse, peale läksid ka liinibussid ja järgmisena on eelisõigus raske ja sügava puudega isikutel ja invaliididel. Et ju neid siis nii palju oli, et teistele vaid 21 kohta jagus... Ja lisas kiiresti, et tema isiklikult kedagi peale ei pane... (see viimane inf oli eriti põnev)

Tänud selgituse eest, Saaremaa Laevakompanii!
Mis jääb tavakodanikul üldjärjekorrast üle muud kui uskuda, et magusaimal ülesõidu ajal toimus invaliidide ning lapsinvaliidide pühapäevane invasioon mandrile.

PS. Mahtusime 18,30 praamile. Nende ridade kirjutamisele eelnevalt üritasin pääseda praami wifi-levisse. Tulutult. Viga ei ole minu arvutis. Kohvikutüdruk laiutas nukralt käsi – pandi, töötas veidi, aga enam mitte.

Aga praamide toitlustamise poolt peab küll kiitma - ühest singi-juustu omletist said söönuks kaks täiskasvanud näljast naisterahvast ja Nostu jaksas süüa vaid pool pannkooki kahest pluss garniiriks lisatud jäätiseportsu. Vähemalt ei olnud me mandrile jõudes enam hiiglama tigedad:)