Palju õnne, SLÕhtuleht!

Seitse aastat tagasi oli sama särav suvehommik kui tänane. Arglikult astusin Pro Kapitali keskmisest uksest sisse ja sõitsin liftiga kolmandale korrusele. Mõned päevad varem olin tutvunud uue toimetuse plaaniga ja selle järgi leidsin oma töökoha, kahe "endise õhtulehtlase" vahel. Nagu iga ühinemine, oli seegi protsess valulik - täiesti erinevate ajalehtede ja firmakultuuride liitmine.

Oli toimunud revolutsioon Eesti meediamaastikul. Esmakordselt panid kaks konkureerivat meediahiidu leivad ühte kappi. Veel kaua-kaua sosistati "omade keskel" kolleegidest kui "meist" ja "nendest". Tõsi, ühedel "päevadel" juba väga ammu, ja vahet ei olegi, olid need suve või talve omad, arutasime saunalaval, kes kust tuli - ja enam ei mäletagi... :) Palju vett on seitsme aastaga merre voolanud, paljud inimesed leidnud endale uued, teab, kas ka paremad tööandjad. Seda rõõmsam oli täna näha, et meie hulgas oli ka kümme inimest, kel täitus sel aastal tööjuubel kümme aastat.

Mõnus oli kohata endisi kolleege, kellest mõnedest tunneb meie kollektiiv üksmeelselt igapäevaselt puudust. Lihtsalt - mõni inimene suudab oma olemasoluga kolleegide silmad särama panna, eriti vahva on, kui sellised inimesed ettevõtte juhtkonnas on.
Tore on meenutada "endistega", kuidas me kord alustasime ja märgata "praegustega" aastatega toimunud muutusi. Ja hea on larpida veini ja süüa suupisteid ja nuusutada mittesuitsetaja ninaga grill-lihast eralduvat aroomi. Hmm, ja millal ma viimati Pirita kloostriski käisin...

Palju õnne, hea tööandja SLÕhtuleht, Eesti lugejate lemmik!