Kuusalu kandi seenemetsades oleks nagu kaevetööd käinud - kummalised on seeneliste seltskonnad, kes kukeseeni otsides sammalt ruutmeetrite kaupa tagurpidi pööravad.
Mul õnnestus veerand tunniga sõnajalgade vahelisse "pesasse" sattudes korjata pool korvitäit ja Heidil pesa mitte leides natuke. Lisaks kukeseentele olid kollased ka kaselehed - masendavalt eksitavatena mõjusid nad sõnajalgade vahel. Kaselehekastmeks jagunuks kindlasti. Ja maitseks seenepuljongit.
Ülejäänud paar tundi patseerisime peaaegu niisama, sõime suurepäraseid võileibu ja muffineid. Ja rüüpasime mullivett ja kalja peale. Peale viitteist aastat ühiseid seenelkäike õnnestus täna mitte maha unustada ka seeneraamatut ja nii me sita- ja kännuseeni tuvastasime, lootes nende hulgast leida mõni eriti väärtuslik delikatess-seen. Ei leidnud:S
Lahe leid oli kellegi urulooma koobas - looklev liivarada mändide vahel, kus öötundidel ilmselt tihe liiklemine. Ja ümber pisikese puu jooksurada. Rebane? Mäger? Uru sissepääs igatahes oli piisavalt suur, et sinna iseenda peagi toppida. OK, külla me siiski ei läinud. Ja teisi väljapääse ka ei leidnud.
Mõnus pühapäev. Kordame jälle peale vihma mõnel tööpäeva õhtul - siis saab ehk seeni rohkem.
Hoolimata tõelisest rammestusest jätkub tegus päev - eilne Ikea-saak, kogusummas kolm korda üle eelarve (vabanduseks, et ma oleks järgmisel korral need asjad niikuinii ära ostnud) tuleb kokku lappida ja oma õigetesse kohtadesse paigutada. Ja see vana, "maja hinnas" olnud juubilarist mööbel grillahju põlema saata.
Lisaks avastasin, et Valge Daami päevad Haapsalus on sellel, mitte järgmisel nädalavahetusel. Tahan ja lähen ja ei hooli, et on pühapäev ja öö jääb jälle lühikeseks. Eks kunagi hauas jõuab puhata:P
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar