alpinismikooli avaloeng

Kas pühapäevasel ronimisharjutusel Astangul peab kogu varustus juba olemas olema?
Kas puudujaid ka märgitakse?
Mis saab siis kui mulle Elbruse reisi aeg ei sobi?
Mis sporti peaks ma mägedesse mineku ettevalmistuseks tegema?
Kui palju see reis maksab?
Aga kus me mägedes ööbime?

Enamgi küsimusi sadas eilses avaloengus. Ja vastamas Jaan oma tuntud headuses, huumoriga.

Eelmisel aastal samal ajal oli minu ainsateks seosteks alpinismiga talvised jääronimised Rannamõisa pangal, mõned kaljuronimised Astangul ning kaks kokkutulekut Karula veskil. Saateks tohutu tahtmine Euroopa katusel ära käia, sest hea sõbranna on käinud. Kolm korda isegi, kui ma ei eksi.

Kummalist juttu ajasid nad loengutes- kõndimine nendel ja nondel nõlvadel, ohud mägedes, varustus... Halloo! Ma lähen ju Elbrusele, see on vanade alpinistide jaoks jalutuskäik mägedes, ei mingit tehnikat, mõtlesin ma salamisi.

Aga juulikuus, baaslaagris ja teel tippu omandasid Vene tänaval saadud algtõed hoopis teise varjundi. Astangul läbitud "praktiline riietumiskursus" andis olulise eelise - mina ei tahtnud tossudes tippu vallutada. Mina teadsin, et jalga tuleb toppida kaks paari villaseid või spetsiaalsokke. Ja ma olin kuradima õnnelik selle teadmise üle:)

Sellel aastal läbin kursuse uuesti. Nüüd oskan kuulata hoopis muud, oskan "mõttetut" juttu seostada praktikaga. Ma loodan, et teel Lenini tippu on sellest kasu.

Nüüd on siis välja öeldud. Ma lähen Leninile. Et eesmärgid peavad olema vinged, siis tahan olla kolmas eestlanna sellel katusel. Helme Suugi ja Tiina Tamme järel. Aga ma ei pettu, kui läheb teisiti - kehv juhus on minust kordi kangemategi alpinistide vallutusi rikkunud.

:)