Kepijutud enne ja pärast tööd.
"Keppima tuled vä?", "Mis kellast täna kepime?" "Keppimas käisid? Kaua?"
Üllari poolt soovitatud ettevalmistused Leninile minekuks on alanud. Mugava jooksutossu asemel kannan alpinismisaabast, pehmet suusadressi asendab esialgu jope ning 80-liitrises seljakotis on raskuseks kaasas 4x500g makarone ning karp piimapulbrit, kokku 2,5 kg. (nälga vähemalt ei sure:P) Pealamp valgustab teed ja kepid aitavad tasakaalu hoida.
Sellise varustusega tammun õhtuti suusahüppemäel ja vanakal üles-alla. Esialgu teeb nalja, seejärel võtab hingeldama ja lõpuks tõuseb tatt kurku. Veremaitse tuleb tõenäoliselt ka.
Laupäeval 2,5h, täna 1,5h, pühapäeval trampisime niisama ringi.
Kehal on mälu - saapaid jalga ja kotti selga kiskudes tuleb seesama tunne, mis Elbruse aklimatilgi.
Kommentaarid esimene kahe treeningpäeva järel:
*Lisaraskus on liiga kerge- pean kuivaineid juurde pakkima.
*Leidsin hüppemäel järsu tõusu, mida täna vaid traaversina kõndida sai - homseks saan Jaanilt klubi kassid. (tema hääletoon minu kõnele vastates oli imestav, ic)
*lisaks peab kord nädalas tegema ka kõrge pulsiga treeningut
*üksi oleks räigelt nüri - kahekesi plõksides ahmime külma õhku oluliselt rohkem. Ja kolmas on teretulnud!
Niisiis kepiklubi - kuus korda nädalas Nõmme metsas.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar